´Ohana tähendab perekonda ja perekond tähendab, et mitte kedagi ei jäeta maha- ega unustata.
-Lilo&Stitch-

nädala keskpaik

Teisipäeva õhtul oli mul juba natukene parem. Läksime Kristjani ema juurde lõpuks Laulvat Revolustsiooni vaatama. Huvitav oli. Seejärel saime Hannaliisaga linnas kokku, sest tal oli sünnipäev ja tähistasime seda vaikset viisi suudlevates tudengites ja hiljem Hanneli korteris.
Oli lõbus ja lihtsalt hea.
Järgneval päeval läksime sama seltskonnaga korraks Itaalia restorani sööma ja seejärel sõitsin kohe maale.

Olin maal 15 minutit, siis võttis Anneli mu peale ja sõitsime Alatskivile Vihurimäge vaatama. Esimene poolaeg oli väga huvitav, teine mitte nii väga. Vihkamise ja armastuse suhe. Kättemaks. Valu , maad, raha, uhkus, alandus ja meeletu kirg ja keev veri. Raamat on loomulikult parem, aga nauditav etendus oli. Jõudsin maale kesköö paiku.

Eile õhtul käisin noorsootöötajate koosolemisel Triinu juures. Oli päris vahva ja veini taga jätkus juttu k kauemaks. Jalutasime õhtu veel Tammelinnast Annelinna taha nurka, ja nüüd olen ma jälle maal ja mõtlen, kas jääda nädalavahetuseks maale või sõita õhtul nädalavahetuseks Kauksisse.

-Kes sellest tervisest ikka hoolib, parem surra noorelt ja õnnelikult, kui vanalt ja mälestusteta-

Kuningvere 4-7 juuli

reedel võttis Anneli mind peale ja läksime tema juurde, sain tagasi iseendaliku olemuse ja tunda, et võin uue inimesena Kuningverre sõita. Nii palju küsimusi.
Reede

• jõudsime kohale kell 19.00- sel õhtul olime Merit, Kristjan, Anton, Anneli, Hannes, Rich ja James ning mina ka muidugi.
• õhtu oli väga vahva, kuni... kell 06.00 moraalne dilemma- moraal võitis ja mina kaotasin.

Laupäev

• ettevalmistused Hannese sünnipäevaks
• õhtuks oli meid kokku juba 20 ringis
• male(väga palju malet!), vibulaskmine, 6 inglast versus Eesti jalgpallis(Eesti võitis)
• meeletu tants, saun ja kõik muu
• kell 07.00 alustasime mängu "Sinu intiimseim saladus" väikese seltskonnaga. Kuidas mu kõhulihased hommikul valutasid. Sain magama 08.00 paiku hommikul.
• Meeldivad vestlused Math-ga.+ teistega ka.

Pühapäev

• puhkamine ja söögitegemine
• pikad elufilosoofilised arutelud inglise keeles
• läksin kalale kell 05.00 hommikul- ei näkanud küll ja magama kell 06.00 paiku.

Esmaspäev

• hommikusöök, koristamine ja tagasisõit Tartu.

Kolimine

Veetsin terve kolmapäeva oma korterit koristades. Nimelt tulevad omanikud tagasi ja me lahkusime sealt igaveseks.
Õhtul pidime vaatama Laulvat revolutsiooni aga see plaan jäi ära.
Mingi hetk tundsin meeletut rahutust(miski, mis mind kummitas juba Tallinnas ja päevi varem). Tundsin, et tahan vaid majast välja saada. Tahtsin vaid teada, mis minuga toimub. Läksin lõpuks Tubina juurde- istusin seal ja mõtlesin omi mõtteid, jalutasin veel linna peal ringi. Siis kui olin veidi rahunenud läksin tagasi koju.
Lugesin seda kirja, üht lauset, ja mõistsin, et mind oli valesti mõistetud ja siis ma vastasin.
Lugesin seda, mis olin vastanud ja mõistsin lõpuks ometi, mis toimub- hirm muutuste ees, meeletu hirm ja kõik muu ka.
Järgnenud MSN-i vestluse käigus sai mulle üha enam ja enam selgemaks, miks ma tundisn nagu ma tundsin. Lõpuks sain ma jälle aru , kes ma olen ja mis ma tunnen. Kuskil vahepeal olin ma enda kaotanud.
Neljapäeval pakkisin oma asjad kokku ja lahkusin Õnnelt igaveseks- lootusega, et vb Toomel hakkab mul uus elu, uue lootusega ja iseendaga.

"Tulevik on see, millega meil tuleb tegeleda"

See on kirjutatud kuskil 3 või 4 aastat tagasi gümnaasiumis. Tollal olin ma väga uhke selle üle ja paljud ideed on siin siiani minu jaoks väga köitvad.


Hommikul ärkame ja läheme tööle või kooli, ärkame, et homset paremaks muuta. Iga päev võtame vastu otsuseid, mis peaksid meile garanteerima ilusad hetked tulevikus ning samas eirame fakti, et need samad otsused röövivad palju ilusaid hetki meie olevikust. Kas tulevik on see, millega meil tuleb tegeleda? Kas tulevik on meie elu eesmärk ja mõte?

Byron Katie arutles selle üle, kuidas saame me elada käesolevas hetkes? Ta leidis, et me juba teeme seda, aga me pole lihtsalt märganud. Kui masendavalt tõelähedane on see vastus meie ühiskonnas.
Ühel õhtul küsisin ühel oma sõbralt, kuidas tema päev möödus. Tema vastuseks oli:" Tööl läks halvasti, ilm oli kohutav(masendav päev?). Seejärel palusin tal öelda mulle, mis oli kõige ilusam asi, mis selles päevas oli. Ta mõtles veidi ja rääkis mulle, kuidas ta nägi tänaval üht ema oma tütart kallistamas ja kuidas mu sõbra võttis hingetuks tema kallima naeratus. Pärast seda, kui ma väitsin, et tema päeval polnud siis vigagi, pidi ta nõustuma. Kas pole see piisavaks näiteks, et me pigem kurdame, harva märkame olevikku ja peatume, et hinnata seda, mis meil olemas on. Unustame , et kella iga tiksumine toimub praegu. Samuti iga hingetõmme. [Kas meil ikka on vaja, et kõik foorid läheksid roheliseks kohe kui me sinna jõuame? Miks me ei võiks kasutada seda aega selleks, et üksteisele otsa vaadata ja kasutada seda hetke selleks, et olla koos?]

Tihti kuuleb inimesi ütlemas, et nad ei jõua ära oodata, millal nad täisksvanuks saavad, millal nad hea töö leiavad, millal neil ometi oma perekond on, millal nad lõpuks võivad pensionile jääda. Michael J. Gelb on oma teoses "Da Vinci dekodeerimine" selle kohta tabavalt öelnud- ootamissõltuvus, sest me ootame, et asjad läheksid paremini, kui nad on parasjagu kehvasti, või halvemini, kui nad on parasjagu hästi. Inimene ootab alati homset päeva ja seda isegi siis, kui see kätte jõuab. Kuid me ootame tulevikku endale teadvustamata, mida see tegelikult kaasa toob.

Leonardo Da Vinci- üks oma ajastu geniaalsemaid inimesi ja võib-olla terve inimkonna helgemaid päid ütles:"Nagu liblikat kisub valguse poole, ootab inimene pidevas igatsuses rõõmu, mille toovad kaasa iga uus kevad ja suvi. Ta on nördinud, et see,mida ta igatseb tuleb liiga aeglaselt, ega märka, et ta igatseb surma." See ootabki meid ju nii soovitud tulevikus- surm. Kas siis selle nimel me tegutsemegi- et tulevikus surra? Kas oleme unustanud, et selleks ei pea me midagi tegema, sest surm tuleb niikuinii?

Kui nüüd mõelda kõigele sellele eelnevale, kas siis tõesti seda me soovimegi? Millal mõistame, et meie olevik oli kellegi tulevik? Kas see ongi siis tulevik, mida inimene ihaldab? Kui ma mõtlen praeguse hetke peale , siis ma ei taha, et järgmine generatsioon mõtleks koolile, kui millelegi, mis tuleb läbida ja nii kiiresti kui võimalik, et lõpuks saaks elama hakata. See ongi juba osa meie elust. Õppimine pole kohustus, vaid inimese pidev arenemine, retk elu saladuste avastamiseks enda jaoks. Väikestele lastele meeldib õppida, sest nad peavad seda mänguks. Täiskasvanud aga peavad end mängudeks liiga vanaks ja õppimine muutubki vastumeelseks. Sellist tarkust antakse edasi põlvkonnast põlvkonda.

Hermann Hesse kirjutab "Demianis": " Olen olnud ja olen veel praegugi otsija, kuid ma olen lakanud küsitlemast tähti ja raamatuid; kuulan õpetusi, mida oma veri mulle sosistab." Seda peaksimegi tegema- kahtlema kõiges ja kõigis ning just kahtlema, mitte kahtlustama. Õnn ja tarkus pole raamatutes ega ka vanemate inimeste sõnades, vaid see on sügavale meie sisse peidetud koodis, mille igaüks peab ise lahti muukima. See on aga vahel meeletult raske, sest nagu matemaatikaski, võib vastus olla liig ilmne ja lihtne, et seda õigeks pidada ja inimene võib võrrandi(nagu elugi) muuta nii keeruliseks, et ei leia vastust mitte kunagi.

Zodiaak

Kuskil kell 12.00 täna astusin sisse Lutsu raamatukogu Laste- ja Noorteosakonda(olin eksinud; nali naljaks, aga tegelikult olin ka eksinud- see õnnestub ainult minul nii et ärge järgi proovige!)Võtsin esimese kättejuhtuva raamatu ja istusin maha, et veidi puhata ja mõtiskleda.

"Astroloogiapiibel"
Põhjalik teejuht sodiaagimärkide maailma

Ei, ma ei usu ennustamisse, aga lugesin tähtkujude iseloomustusi ja mõtlesin, et kui üldse on kaht vastandlikku tähemärki, siis on need Kalad ja Kaljukits.

Kalad
* Märksõnad:
Kaastundlik, mõjutav, vastuvõtlik,ebakindlus, kujutlusvõime, kohanev,
müstika, üleloomulik ühendus, unistaja, korratus, hoomamatu, tagasihoidlik
Kaljukits
* Märksõnad:
Konsolideerumine, autoriteet,
autoritaarsus, distsipliin, alalhoidmine,
ettevaatus, vastutus, kohustus, järjekindlus
ühiskond, pessimism, ettenägelik, kannatlik, kitsarinnaline, paksunahaline

Kalad
*Isikupära:
Tüüpiliselt ebamäärased ja neil puudub fookus
Pehmeloomulised Kalad ei taha meelega
Kedagi solvata, on sellel tagasihoidlikul isiksusel
Raske öelda ei.
Kaljukits
*Isikupära:
Traditsioone austav inimene.
Küps iga üldiselt palju õnnelikum kui noorusaeg.
Alles siis, kui isiksus on end materiaalses maailmas
tõestanud, saavutades edu ja kindla staatuse, saavad
tema pehmed jooned esile tulla.

Kalad
*Mõistus:
Ebaratsionaalne, intuitiivne või illusoorne
Ja petlik.
Kalad võivad saavutada mõtteühenduse inimesega,
See võimaldab neil täpselt aru saada, mis tähendab
Asju teise inimese pilgu läbi näha.
Kaljukits
*Mõistus:
terav mõistus, mis võib kavandada pikaaegseid strateegiaid.
eesmärgile suunatud ja võimukas on kavandanud jäiga tuleviku-tee.
elutark ja praktiline, kuid piiratud mõttelennuga.

Kalad
*Emotsioonid:
Kaladel on emotsioonid peaaegu kõige alustoeks
Siin elus.
Nad on ebapüsivad isiksused, kes reageerivad
Emotsionaalsete stiimulitele vahet tegemata.
Ükski teine tähemärk pole nii süütunde aldis
Kui Kalad.
Ennast süüdlasena tundes ja piitsutades
Vähkrevad Kalad muremõtete käes kõigi nende
Pärast, kes kannatavad ja keda Kalad alt veavad.
Kaljukits
*Emotsioonid:
Ei saa öelda, et Kaljukitsel poleks emotsioone, pigem on probleeme nende väljendamise oskusega.
Enesekindla fassaadi all tunneb Kaljukits end sageli üksildase ja kõrvalejäetuna, ta on võimetu välja rabelema soojuse ja kiindumuse väljendamisega.
See tähemärk on karm kohtunik ja kriitik, ning lubab endale ainult seda, mida tuleks tunda, mitte seda, mida tunneb.

Kalad
*Varjukülg:
Kalade variisik on märter, kellele tundub, et teda
Tüssatakse ja kasutatakse ära.
See isiksus ei suuda mõista, millal on sobiv aeg
Lõpetada teistele hea tegemine ja neile
Andmine.
Kalade varju peamiseks iseloomujooneks on süütunne
Ja sellest tulenev lunastus ning eneseohverdus.
Kaljukits
*Varjukülg
Kaljukitse varju iseloomustavad kriitilisus, kitsarinnalisus, pessimism ja jäikus. sisemine rahuldamatus tekitab temas tugeva tunnustus- ja eduvajaduse.

Kaljukits
*Meeldivad asjad+ lemmikharrastused
kindlus, kord, reeglid ja eeskirjad
Küngaste otsas jalutamine või ronimine
meeldib lugeda, eriti biograafiaid ja ajaloolist teatmekirjandust
Kalad
*Meeldivad asjad+ lemmikharrastused
Kõik romantika, kunstilisuse ja müstikaga seotud; muusika, teater ja kaunid kunstid; meri
Kaladele sobib kõik, mis on veega seotud
Enamusele kaladele meeldib metafüüsika, romantilised õhtusöögid ja igasugune maagia.

Kaljukits
*Kohad
Afganistan, Mehhiko, Makedoonia, Kreeka, Endine Jugoslaavia jne
Kalad
*Kohad
Portugal, Skandinaavia, Prantsusmaa,Hispaania.

Kalade element on Vesi(elamine emotsioonides) ja Kaljukitsel Maa(elamine materiaalses maailmas).Kahe tähtkuju sobivus on 5 punkti skaalal 1. Elementide külgetõmmet esindab vaid lilla joon- tugev külgetõmme. Mis puutub Maa-d ja Vett, siis moodustab see sensuaalse paarissuhte, need kaks tekitavad kas elujõulise partnerluse või paraja segaduse. Mõlemad on nääklemiseks liiga rahulikud.

Vot siis- kasutanud olen vaid seda, mis raamatus on kirjas olnud. Ja minu subjektiivse arvamuse järgi(kolm Kaljukitse minu elus- Mart-põhikooli pinginaaber, Algis-gümnaasiumi klassivend ja Mats- ülikooli loengukaaslane)julgen ma öelda, et nii ongi!

Tahab keegi seda ümber lükata?Palun väga, see teeks mulle vaid head meelt!

Kehakeel e mitteverbaalne kommunikatsioon

55-60% meie igapäevasest suhtlemisest moodustab tavaliselt kehakeel. 25% kuskil on sõnad ja nende taga peituvad tähendused ja ligi 20% meie hääletoon, kõnerütmn jne. Umbmäärased arvud, aga näitavad kindlat suhet.

Järeldus- kehakeel on oluline.

Pärast oma loengut Suhtlemispsühholoogi olen hakanud sellele väga palju mõtlema ja eksperimendi mõttes ka jälgima inimesi.
Sellepärast võib tihti näha mind vaikselt inimestele otsa vaatamas ja omaette arutlemas.

Mis ma olen siis teada saanud?

-Mina-

• tänaval ilusat meesterahvast nähes, liigub pilk maha otsekohe, kui meie pilgud kohtuvad


• ma suudan diskuteerida täiesti emotsioonitult(kehalises mõttes)-ühe itaalia noormehe feedback. Kuigi tuleb siinkohal arvestada ka seda, et itaallased on palju "liigutusterikkamad" ja neile ongi selline vaoshoitus täiesti mõistetamatu ja võimatuna näiv


• ma suudan jätta naeratuse suule ka siis, kui saan väga halva uudise


• enda kaitseks ristan tavaliselt käed


• ma ei suuda 90% juhtudest valetada, kui ma vaatan inimesele parasjagu avalalt silma(kuigi, ma saan õnneks alati vastamata jätta või laveerida)


• närvis olles närin ma oma huult või leian sõrmedele tegevust

-Teisi inimesi-

1. Olin kord ühe oma sõbra sünnipäeval(hästi halb aeg oli). Ma ei tahtnud seda välja näidata ja seega ei kadunud naeratus mu huulilt. 5ks sekundiks üks hetk ma lihtsalt ei suutnud ennast kontrollida ja lasin oma näoilme korraks langeda oma loomulikku olekusse. See oli tõesti vaid 5 sekundit. Ja siis tuli minu "Hingesugulane" minu juurde, kükitas mu ette ja küsis, Astrid, miks Sa nii kurb oled. See oli hämmastav. Ja ta teeb seda siiamaani, sellepärast ma kardan temaga kohtumisi vahel, sest ta loeb mu kehakeelt kui avatud raamatut, kuid samas- sellepärast ongi ta mu hingesugulane ja ta teab seda.


2. Ma ei unusta seda ööd vist mitte kunagi. Ma pole ei enne ega pärast Valget Jääkaru sellisena enam näinud. Ma tean, et alkohol võimendab emotsioone(olgu need siis positiivsed või negatiivsed), kuid tol korral oli selle inimese kehakeel nii palju ütlev. Kõik tema olekus oli nukker ja "maailmas pettunud-sest maailm pettus pidevalt temas?". Ja ühel hetkel panin ma lihtsalt oma käe tema käe peale ja ütlesin vaid ühe lause. Ma ei oleks iial arvanud, et mul õnnestub teda nutmas näha. (Ja kuigi ma arvasin, et ma kunagi ka ei ütle talle, et ma nägin, siis omatigi näed- ütlesin) Ma tean, et arvatavasti tegi tema jaoks ka väga raskeks see, et ma olin väga vaikne ja kehakeel oli kõik, mida ta lugeda sai- siiski tol hetkel kõlasid tema suust vaid pigem tema enda mõtted, mis ta arvas, et mina mõtlen.


3. See tüdruk on lihtsalt üks siiramaid, keda ma tean. Tema kehakeel väljendab alati seda, mida ta mõtleb. Kui ta saab hea uudise, siis ta hakkab alati üles-alla hüppama ja plaksutama. Kui ta saab halva uudise, siis paneb ta käed näo ette ja ütleb"oi, ei!" Ja kui ta tegeleb millegi asjalikuga, siis ta liigutused on alati väga automaatsed ja puhtad.

Ja neid näiteid on lõputult.

Miks ma seda räägin?

Aga jälgige vahel oma sõpru. Kui neil on naeratus huulil, kas siis ka terve keha naeratab? Mida nad teevad, kui nad on närvis? Kuidas nad käituvad, kui teie nende juures olete? Võib-olla oskate ka ühel päeval märgata, et kellegi kehakeel saadab teile just neid sõnumeid, mida ka teie neile saadate?

Aga samas, olge valmis ka selleks, et vahel te eksite, kuid inimesed- risk on seda väärt!

Ja nüüd see video, mis me tegime Rumeenias- Body Language. Peamine ideeline ja lavastuslik pool minult ja kaameratöö Helderilt ning näitlejatöö peamiselt teistelt.

Seletus- mees ja naine üksteist märgates tavaliselt muudavad oma kehahoiakut(jälgige vahel rannas). Kui pildile ilmub huvitav meesterahvas, siis naise kehalise käitumises muutub üht ja teist.

Lõpututvustus- erinevaid elemente kasutades anda edasi erinevaid stereotüüpe. Ja noh, see on vaid stereotüüp, see pole mina! Kuigi, ega ei eita, vahel võib mõne inimesega ülemeelikuks ka minna:P

Aga vaadake siis juba ise- http://www.youtube.com/watch?v=5HHIWS2w3l4

Väga otsene sõnum

-Kurat s(S)ind võtku-!