Üllatavad mõtted minu peas

Viimastel päevadel olen juhtunud kuulama oma mõtteid ja see on kohati väga üllatanud mind, mis sealt vastu kajab.
Vaatasin eile sellist filmi nagu "Viimane samurai", olen seda vaatama hakkanud mitmeid kordi, kuid polnud kunagi lõpuni vaadanud või süvenenud- eile ma seda aga tegin. Seal olid minu jaoks kaks väga paeluvat ideed.
Esiteks- lilled. Peategelane ütleb suhteliselt filmi alguses sellise nö tarkusetera: "Inimene võib terve elu otsida seda üht täiuslikku õit ja see poleks mahavisatud aeg". Ja siis ma mõtlesin , et nii see ongi- on see ideaalne partner, ideaalne töö, ideaalne referaat jne. Olgu see ideaalne sina või olgu see elu mõte, aga me tahame seda üht unikaalset ja ideaalselt. Ning siis tuleb filmi lõpus hetk, mil see mees surema hakkab ja järsku ütleb ta , et nad on ju kõik täiuslikud-KÕIK. Ma hakkasin mõtlema sellele, kas see oleks võimalik, kas igas asjas oleks midagi täisulikku võimalik leida? Ja miks ka mitte- mõttel on jõud, mis tegelikult võib liigutada mägesid.
Teiseks-Vabadus ja Armastus. Minu lemmik luuletuseks on Petöfi lühike salm:Vabadus, armastus-need on mu igatsus. Annaks ma elu Sinu eest armastus. Ohverdaks armu ma Sinu eest vabadus. Ja nüüd seda filmi vaadates tekkis mul assotsiatsioon selle luuletuse ja filmi vahel. Inimene peab enne olema täielikult vaba, et kogeda armastust- seda pärisasja. "Freedomi" all mõtleks ma siin nii kehalist vabadust, kuid peamiselt vaimset vabadust- võitlemist oma veendumuste eest, võiu iseenda üle, võitu surmahirmu üle. Pärast selliseid võite tunned, et Sa suudad(võib-olla isegi väärid) armastust sellel kõige puhtamal kujul. Võib-olla saabuks ka siis hetk, mil tunned, et mitte miskit sinu sees ei kripelda.
Selliseid mõtteid , ja need olid kuidagi väga lohutavad ja head-tekitavad mõtted.
Lugesin just üht artiklit Lilit´ist- Õilsate orjataride Instituut. See oli üllatavalt hea ja huvitav lugeda, ja ma pole inimene, kes just tihti võtaks naisteajakirju niimoodi kätte. Ja see pani mind mõtlema, et mida minu ema mulle kaasa on andnud kasvatusega(kas siis tahtlikult või mitte) ja ma üllatusin, et see kuidas mina käitun on sarnase mustriga. Ja kui see häirekellasid ei tekita, siis mis veel:).
Igatahes, neid mõtteid oli veel, kuid hetkel rohkem ei kirjutaks vaid mõtleks neid mõtteid edasi.