"Mälestus"
Käed liibuvad kätele ja silmad viivitavad silmil, nii algab me südamete lugu.On kuuvalune öö, heina magus lõhn hõljub õhus, mu vile on unarule jäätult maasja su lillepärg on lõpetamata. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul. See on andmise ja keelamise, ilmutamise ja taasvarjamise mäng. Mõned naeratused ja natuke argust ja pisut armsat kasutut tõrkumist. See armastus sinuja minu vahel on lihtne nagu laul. Ei mingit salandut teistpool praegust, ei võimatu püüdlemist, ei varju veetluse taga, ei kobamist pimeduse põhjas. Piisab sellest mida anname ja saame. Me pole pitsitanud rõõmu viimseni, et väänata välja temast valuviina. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul...
Vaata puud - nüüd suur on ta, kuid mäletad veel sõber Sa kuis läks see päev.Ma naersin Sind, Sa kurjaks said, sest istutades oli vaid üks oks Su käes.Ja kui lumi kattis kõik siis kartus, et puu surra võib Sult rahu viis.Sa jooksid välja iga tund, et pühkida ta ümbert lundma naersin siis...Süda oli soe Sul sees ning su mõistva pilgu ees oli mul nii hea.Miks see, et kingiks sain Sult ma kord sünnipäevaks kutsika ei unu eal?Ning mõnikord kui koju töölt ma jõudsin alles südaööl sain aru siis,et oodata mind raadio ees on vanu laule kuulates just Sinu viis
Mu kaotus on suurem kui aimasin ma tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks
Sul tihti oli muresid, kuid ometi Sa tegid nii, et ma ei teaks
Ma teesklesin, et olen karm, kuid kallistasid mind mu arm kõik muutus heaks
Ent ometi ma märkasin, et miski rõhus vaevas Sind, kui kauge tee
Kui varakevad oli käes ja linnud laulsid terve päev siis sündis see...Mu kaotus on suurem kui aimasin ma
Tahaks olla Su juures kui olla vaid saaks.Usalda armastust isegi siis kui ta toob valu. Ära sule talle südant. "Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid."Süda on vaid selleks, et anda ära pisaraid ja valu, mu arm."Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid."Rõõm on üürike otsekui kastetilk, naermise ajal ta sureb, aga valu on tugev ja põline, lase valulik armastus olla valvel Su silmis.Sel korral olid üks Sa kui varjuriiki endaga Sind loojang viis
Nüüd mälestus vaid saadab mind, kui ärkan öösel koju Sind ma kutsun siis
Elu tühjal laval ma nüüd kõnnin kus kord seisid Sa ja kasvas arm
Nüüd tuuli üle taeva käib ja pisaraid on lilled täias on elu karm.Mu kaotus on suurem kui aimasin ma
Tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks.
Mmm...Lõpeta siis viimane laul. Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks.Lõppegu lend läbi taeva tiibade kokkupanekuga peasa kohal. Olgu Su käte viimane puudutus leebe, nagu öö õis."
Seisa paigal viivuks oo ilus lõpp ja ütle oma viimased sõnad vaikuses."Kummardan Su ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada sulle su teed.
Category: Music
Tags:
Mikk Mikiver Heli Lääts Mälestus Armastus
reede, 26. september 2008
laupäev, 20. september 2008
Miks me mõtleme valesti (F. Bacon)
Ma arvan, et kõiges tuleb süüdistada ikka inimest ennast ja mitte olusid ega loodust. Kui tihti kuuleme kellegi kurtmist, et mul ei olnud valikut ja ma pidin ja pean ja niimoodi kogu aeg. Mina aga usun, et inimestel on alati valik olemas, kuigi maailmas arvatavasti ei leidu inimest, kes poleks elus vähemalt ühte tehtud tegu või mõeldud mõtet kahetsenud. Elu oleks palju kergem, kui me suudaksime leppida oma otsustega ja mõista, et kõik meie valikud on tegelikult olnud õiged, sest inimene on ratsionaalselt mõtlev olend - ta otsustab selle kasuks, mis ta arvab, et on talle kasulikum.
Kahjuks peab aga paljudel juhtudel valima halvimatest variantidest parima ning kahetsetakse valitud otsust, teadvustamata endale,et see tegelikult oligi õige otsus. Näiteks mu vanem õde ei saanud kohe pärast gümnaasiumit ülikooli soovitud erialale sisse ja otsustas lõpuks aasta vahele jätta - mitte minna Tallinnasse õppima ega ka mõnda muud ainet, kus ta oleks sisse saanud. Paljud arvasid, et see on vale valik, et aasta tema elust läheb kaduma ja vahel mõtles ta seda ka ise, kuid ta ei lasnud sellel aastal niisama mööda minna ja otsis endale töö ja hakkas vabatahtlikku tööd tegema ühes noortekeskuses. Järgmine aasta proovis ta uuesti ja katsetel oli ka vestlus, kus pidi näitama oma CV-d ning ta tõesti arvab et tänu sellele, millega ta tegeles viimase aasta, ta tegelikult nii napilt sisse üldse saigi. Veel enam - ta hindab ülikooli nüüd palju enam ja kõigele lisaks sai ka hiljuti erialast tööd täpselt samas noortekeskuses, kus ta on vabatahtlik olnud. Nüüd ta teab, et ta valik oli õige ja tal pole tarvis seda kahetseda, kuid samas ma arvan, et on ka palju neid, kes ei tunnista seda, et miski, mis nad arvasid, mis tõi neile kahju, lõpuks ikka tõi endaga kaasa ka positiivset. Peaksime mõtlema sellele, kuidas oleme jõudnud siiamaani, kus oleme ja otsima neid otsuseid, mis meid selleni on toonud. Siinkohal ongi see koht, kus me minu arust valesti mõtleme, et näeme vaid seda, kui miski on halb või hea, kuid samas iga halvaga kaasneb ka midagi head, nagu iga heaga kaasneb ka midagi halba. Maailm oleks täis õnnelikke inimesi, kui kõik suudaksid leppida ja rahule jääda oma otsustega. Me tõesti mõtleme valesti, sest mõtleme sellele, mis juhtus, kuid tegelt peaks me ikka vahel mõtlema ka sellele, mis oleks võinud juhtuda- seda tehakse aga harva.
Ma arvan, et sageli on hoopis nii, et see valesti mõtlemine tuleb hoopis sellest, kui me mõtleme liiga palju - inimene on ikkagi loom ja peaks kuulama ja järgima oma instinkte natukene rohkem, kuid selle asemel kaalutletakse põhjalikult, et teha see õige otsus. Seejärel juhtub aga see, et juhus lastakse mööda. Pealegi - kui meil on liiga palju erinevaid mõtteid korraga, siis kuidas me peaksimegi oskama öelda, mis siis on see, mida tegelikult tahame. Ülemõtlemine on seega samuti minu meelest valesti mõtlemine.
Kahjuks peab aga paljudel juhtudel valima halvimatest variantidest parima ning kahetsetakse valitud otsust, teadvustamata endale,et see tegelikult oligi õige otsus. Näiteks mu vanem õde ei saanud kohe pärast gümnaasiumit ülikooli soovitud erialale sisse ja otsustas lõpuks aasta vahele jätta - mitte minna Tallinnasse õppima ega ka mõnda muud ainet, kus ta oleks sisse saanud. Paljud arvasid, et see on vale valik, et aasta tema elust läheb kaduma ja vahel mõtles ta seda ka ise, kuid ta ei lasnud sellel aastal niisama mööda minna ja otsis endale töö ja hakkas vabatahtlikku tööd tegema ühes noortekeskuses. Järgmine aasta proovis ta uuesti ja katsetel oli ka vestlus, kus pidi näitama oma CV-d ning ta tõesti arvab et tänu sellele, millega ta tegeles viimase aasta, ta tegelikult nii napilt sisse üldse saigi. Veel enam - ta hindab ülikooli nüüd palju enam ja kõigele lisaks sai ka hiljuti erialast tööd täpselt samas noortekeskuses, kus ta on vabatahtlik olnud. Nüüd ta teab, et ta valik oli õige ja tal pole tarvis seda kahetseda, kuid samas ma arvan, et on ka palju neid, kes ei tunnista seda, et miski, mis nad arvasid, mis tõi neile kahju, lõpuks ikka tõi endaga kaasa ka positiivset. Peaksime mõtlema sellele, kuidas oleme jõudnud siiamaani, kus oleme ja otsima neid otsuseid, mis meid selleni on toonud. Siinkohal ongi see koht, kus me minu arust valesti mõtleme, et näeme vaid seda, kui miski on halb või hea, kuid samas iga halvaga kaasneb ka midagi head, nagu iga heaga kaasneb ka midagi halba. Maailm oleks täis õnnelikke inimesi, kui kõik suudaksid leppida ja rahule jääda oma otsustega. Me tõesti mõtleme valesti, sest mõtleme sellele, mis juhtus, kuid tegelt peaks me ikka vahel mõtlema ka sellele, mis oleks võinud juhtuda- seda tehakse aga harva.
Ma arvan, et sageli on hoopis nii, et see valesti mõtlemine tuleb hoopis sellest, kui me mõtleme liiga palju - inimene on ikkagi loom ja peaks kuulama ja järgima oma instinkte natukene rohkem, kuid selle asemel kaalutletakse põhjalikult, et teha see õige otsus. Seejärel juhtub aga see, et juhus lastakse mööda. Pealegi - kui meil on liiga palju erinevaid mõtteid korraga, siis kuidas me peaksimegi oskama öelda, mis siis on see, mida tegelikult tahame. Ülemõtlemine on seega samuti minu meelest valesti mõtlemine.
reede, 19. september 2008
Fiktsioon
Fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on tegelikkusele mitte vastav ettekujutamise saadus ehk väljamõeldis ning eeldab sellisena niisuguste väljamõeldiste loomise tegevust, mis võivad teatud tingimustes osutuda ligikaudu võrdväärseks tegelikkusega (nt kunst, kirjandus, valeraha tegemine).
Eesti keeles kasutatakse peamiselt sõna adjektiivi vormi fiktiivne, mis osutab millegi petlikkusele, näilikkuse (nt "fiktiivne abielu").(Vikipeedia)
- igasugused "relationship status´ed" internetis- tihti nii kaugel reaalsusest.
- Me arvame, et inimesed näevad tihti meist endist vaid meie endi poolt loodud fiktsiooni ja paneme seda neile pahaks. Samas, kui mitte keegi seda mitte kunagi ei näe, kas ta siis ikka on olemas? Võib-olla oleme selle vaid välja mõelnud.
- tunded? Kui me midagi väga tahame tunda, siis millal muutub fiktsioonist emotsioon?
Eesti keeles kasutatakse peamiselt sõna adjektiivi vormi fiktiivne, mis osutab millegi petlikkusele, näilikkuse (nt "fiktiivne abielu").(Vikipeedia)
- igasugused "relationship status´ed" internetis- tihti nii kaugel reaalsusest.
- Me arvame, et inimesed näevad tihti meist endist vaid meie endi poolt loodud fiktsiooni ja paneme seda neile pahaks. Samas, kui mitte keegi seda mitte kunagi ei näe, kas ta siis ikka on olemas? Võib-olla oleme selle vaid välja mõelnud.
- tunded? Kui me midagi väga tahame tunda, siis millal muutub fiktsioonist emotsioon?
teisipäev, 9. september 2008
Tarkusepäev
Kui väljas sajab vihma, siis olen mina seal igatahes kohal:)
Aga kui ei saja, siis kahjuks ei saa minna.
3.09.2008 toimub HTG Tarkusepäevake 3.0 – tule ja ole tark!
Kutsume kuulama kõiki HTG õpilasi (ka humanitaare: vaata teist loengut!) ja vilistlasi, kes tahavad silmaringi avardada või otsivad endale parajasti sobivat tulevikuteed. Seekordsed loengud kannavad ühisnimetajat Ilust (ja Inetusest). Üritus toimub HTG auditooriumis.
Järgnevalt on toodud ka seekordne kava koos esinejate lühitutvustuse ja loengu sisu kokkuvõttega. Kuulama ei pea kõiki loenguid, Sa võid enda jaoks ka ainult ühe valida. Kutsu kaasa ka oma sõbrad (ka väljaspool HTGd).
10.55
Kogunemine, avasõnad
11.00 (kui Sind huvitavad loodusteadused)
Loodusseaduste tundmise ilust
Mihkel Kree (TÜ füüsika magistrant, viibinud Toronto Ülikoolis ja CERNis)
Füüsikaseadused võivad anda elegantseid seletusi mitmetele tähelepanekutele nii looduses kui ka köögis - olete märganud vikerkaart või mune vahule löönud? Mõnikord võib esteetilise visuaal- või maitseelamuse kõrval proovida ka lihtsalt mõtlemiselamust.
12.00 (kui oled korrakski mõelnud minna õppima õigusteadust)
Seaduste ilust ja inetusest
Andreas Kangur (lõpetanud õigusteadused The George Washington University USAs; Praegu TÜ õppejõud ja Eesti Õiguskeskuse vanemkoolitusspetsialist)
Endale aru andes või aru andmata puutume õigusega kokku iga päev. Teeme asju, mida ei taha teha, kuid peame; loobume soovitust, sest see on keelatud ning valime nende võimaluste seast, mis meile on antud. Seaduslik ja ebaseaduslik on terminid, mis sageli omandavad absoluutse tähenduse. Tegelikult on see absoluutsus illusioon. Ilus või inetu - igaüks ise otsustagu.
13.15 (kui oled pauside sõber)
Puhkehetk iseenda poolt kaasa toodud näksimise ja joogiga
13.45 (kui Sind huvitab matemaatika või semiootika)
Matemaatika ilust
Kristjan Korjus (õpib Inglismaal Manchesteri Ülikoolis matemaatikat)
Matemaatika, jumalate keel, on täis perfektsust, mis on inimesi vaimustanud aastatuhandeid. Mis on selles keeles nii erilist? Mis on seal ilusat? Loengus uurime kolme märkimisväärse konstandi – arvude kuninga Pii, Euleri eksponentsiaalarvu e ja imaginaarühiku i – olemust, tutvume lühidalt nende ajaloo ja definitsiooniga ning loomulikult juhime tähelepanu nende ilule. Loeng lõppeb huvitava üllatusega, mille matemaatiline ilu võib silma märjaks võtta ka kõige mehisemal matemaatikul.
Lisainfo: Jaan ja/või Juhan Aru, esimees@gmail.com, jaan.aru@hu-berlin.de; õpetaja Kiisel
Aga kui ei saja, siis kahjuks ei saa minna.
3.09.2008 toimub HTG Tarkusepäevake 3.0 – tule ja ole tark!
Kutsume kuulama kõiki HTG õpilasi (ka humanitaare: vaata teist loengut!) ja vilistlasi, kes tahavad silmaringi avardada või otsivad endale parajasti sobivat tulevikuteed. Seekordsed loengud kannavad ühisnimetajat Ilust (ja Inetusest). Üritus toimub HTG auditooriumis.
Järgnevalt on toodud ka seekordne kava koos esinejate lühitutvustuse ja loengu sisu kokkuvõttega. Kuulama ei pea kõiki loenguid, Sa võid enda jaoks ka ainult ühe valida. Kutsu kaasa ka oma sõbrad (ka väljaspool HTGd).
10.55
Kogunemine, avasõnad
11.00 (kui Sind huvitavad loodusteadused)
Loodusseaduste tundmise ilust
Mihkel Kree (TÜ füüsika magistrant, viibinud Toronto Ülikoolis ja CERNis)
Füüsikaseadused võivad anda elegantseid seletusi mitmetele tähelepanekutele nii looduses kui ka köögis - olete märganud vikerkaart või mune vahule löönud? Mõnikord võib esteetilise visuaal- või maitseelamuse kõrval proovida ka lihtsalt mõtlemiselamust.
12.00 (kui oled korrakski mõelnud minna õppima õigusteadust)
Seaduste ilust ja inetusest
Andreas Kangur (lõpetanud õigusteadused The George Washington University USAs; Praegu TÜ õppejõud ja Eesti Õiguskeskuse vanemkoolitusspetsialist)
Endale aru andes või aru andmata puutume õigusega kokku iga päev. Teeme asju, mida ei taha teha, kuid peame; loobume soovitust, sest see on keelatud ning valime nende võimaluste seast, mis meile on antud. Seaduslik ja ebaseaduslik on terminid, mis sageli omandavad absoluutse tähenduse. Tegelikult on see absoluutsus illusioon. Ilus või inetu - igaüks ise otsustagu.
13.15 (kui oled pauside sõber)
Puhkehetk iseenda poolt kaasa toodud näksimise ja joogiga
13.45 (kui Sind huvitab matemaatika või semiootika)
Matemaatika ilust
Kristjan Korjus (õpib Inglismaal Manchesteri Ülikoolis matemaatikat)
Matemaatika, jumalate keel, on täis perfektsust, mis on inimesi vaimustanud aastatuhandeid. Mis on selles keeles nii erilist? Mis on seal ilusat? Loengus uurime kolme märkimisväärse konstandi – arvude kuninga Pii, Euleri eksponentsiaalarvu e ja imaginaarühiku i – olemust, tutvume lühidalt nende ajaloo ja definitsiooniga ning loomulikult juhime tähelepanu nende ilule. Loeng lõppeb huvitava üllatusega, mille matemaatiline ilu võib silma märjaks võtta ka kõige mehisemal matemaatikul.
Lisainfo: Jaan ja/või Juhan Aru, esimees@gmail.com, jaan.aru@hu-berlin.de; õpetaja Kiisel
Tellimine:
Postitused (Atom)