Miks me mõtleme valesti (F. Bacon)

Ma arvan, et kõiges tuleb süüdistada ikka inimest ennast ja mitte olusid ega loodust. Kui tihti kuuleme kellegi kurtmist, et mul ei olnud valikut ja ma pidin ja pean ja niimoodi kogu aeg. Mina aga usun, et inimestel on alati valik olemas, kuigi maailmas arvatavasti ei leidu inimest, kes poleks elus vähemalt ühte tehtud tegu või mõeldud mõtet kahetsenud. Elu oleks palju kergem, kui me suudaksime leppida oma otsustega ja mõista, et kõik meie valikud on tegelikult olnud õiged, sest inimene on ratsionaalselt mõtlev olend - ta otsustab selle kasuks, mis ta arvab, et on talle kasulikum.

Kahjuks peab aga paljudel juhtudel valima halvimatest variantidest parima ning kahetsetakse valitud otsust, teadvustamata endale,et see tegelikult oligi õige otsus. Näiteks mu vanem õde ei saanud kohe pärast gümnaasiumit ülikooli soovitud erialale sisse ja otsustas lõpuks aasta vahele jätta - mitte minna Tallinnasse õppima ega ka mõnda muud ainet, kus ta oleks sisse saanud. Paljud arvasid, et see on vale valik, et aasta tema elust läheb kaduma ja vahel mõtles ta seda ka ise, kuid ta ei lasnud sellel aastal niisama mööda minna ja otsis endale töö ja hakkas vabatahtlikku tööd tegema ühes noortekeskuses. Järgmine aasta proovis ta uuesti ja katsetel oli ka vestlus, kus pidi näitama oma CV-d ning ta tõesti arvab et tänu sellele, millega ta tegeles viimase aasta, ta tegelikult nii napilt sisse üldse saigi. Veel enam - ta hindab ülikooli nüüd palju enam ja kõigele lisaks sai ka hiljuti erialast tööd täpselt samas noortekeskuses, kus ta on vabatahtlik olnud. Nüüd ta teab, et ta valik oli õige ja tal pole tarvis seda kahetseda, kuid samas ma arvan, et on ka palju neid, kes ei tunnista seda, et miski, mis nad arvasid, mis tõi neile kahju, lõpuks ikka tõi endaga kaasa ka positiivset. Peaksime mõtlema sellele, kuidas oleme jõudnud siiamaani, kus oleme ja otsima neid otsuseid, mis meid selleni on toonud. Siinkohal ongi see koht, kus me minu arust valesti mõtleme, et näeme vaid seda, kui miski on halb või hea, kuid samas iga halvaga kaasneb ka midagi head, nagu iga heaga kaasneb ka midagi halba. Maailm oleks täis õnnelikke inimesi, kui kõik suudaksid leppida ja rahule jääda oma otsustega. Me tõesti mõtleme valesti, sest mõtleme sellele, mis juhtus, kuid tegelt peaks me ikka vahel mõtlema ka sellele, mis oleks võinud juhtuda- seda tehakse aga harva.

Ma arvan, et sageli on hoopis nii, et see valesti mõtlemine tuleb hoopis sellest, kui me mõtleme liiga palju - inimene on ikkagi loom ja peaks kuulama ja järgima oma instinkte natukene rohkem, kuid selle asemel kaalutletakse põhjalikult, et teha see õige otsus. Seejärel juhtub aga see, et juhus lastakse mööda. Pealegi - kui meil on liiga palju erinevaid mõtteid korraga, siis kuidas me peaksimegi oskama öelda, mis siis on see, mida tegelikult tahame. Ülemõtlemine on seega samuti minu meelest valesti mõtlemine.