Viimased päevad on möödunud töö ja mõtiskluste tähe all. Olen ikka veel segaduses, iga päev, veider. Õnneks unenägusid on vähemaks jäänud, polegi enam 10 erinevat öö jooksul, vaid on ainult 5 :D Mäletaks ka siis neid analüüse, aga ei. Vaatasin oma lennu täna üle- lahkun 4. jaanuar kell 9.05 Tartu lennujaamast. Ostsime täna ka tagasituleku pileti ära. Saabun "lõplikult" tagasi Eestimaa pinnale 5. veebruar, kell 17.25 peaks mu lennuk maanduma Riias, sealt edasi buss ja Tartusse peaks saabuma kesköö paiku. Saabun jälle pimeduse varjus;)

Hakkan juba elevusega aasta- vahetust ootama. Olen optimistlik ja usun, et saab väga vahva olema terve päev ja viimased päevad aasta algust Eestis:)

Confused- kuidagi peaks end väljendama...

I think and I don´t know

I try, but it doesn´t show

I try to breath

I try to leave

I try to stay

I even try to pray

Please give my answers-give me clue

Give me sky of blue

Disappointment in front of my eyes

Breaking all the all-known ties

The ones that made my world a dream

Leaving me figuring what does it mean

Feel what I feel, see what I see

Be all I wish to be

Did it make you blind?

Did you really mind?

Anger toward the stupid and weak

Forgiveness now should I seek?

Confused, so confused and lost

Afraid- would say…the most.

Ma kartsin, et kui ma koju tulen, siis äkki ma tunnen, et olen muutunud, kuid nüüd ma tunnen, et hoopis kõik teised on muutunud...

poole tunni pärast Caritaga kokkusaamine, ventileerimine ja Avatar:)

Assu

Nüüd, kus kojutuleku kuupäev on lähenemas olen palju mõelnud, mida see kojuminek tähendab. Mida ma tunnen, kui olen koos oma sõpradega? Mida ma tunnen, kui ma olen kodus? Mida ma tunnen, kui ma olen tagasi Eestis? Mida ma tahaksin, et muutuks? Sest mõned asjad kindlasti muutuvad, ma ei saa lihtsalt minna edasi oma vana eluga, ma ei ole enam rahul sellega, milliseid pooli iseendast ma olen lasknud välja paista.

Kärdu külaskäik oli nii hea ja tore. Need pikad jutud, jalutuskäigud ja meenutused. Inimestest, kes me olime ja kes me oleme praegu. Inimestest, kes olid meie elus ja kes on praegu. Unistustest, meie elude rõõmudest ja muredest.

Rääkisin täna ka Carita ja Kataga. Väga ootan juba, et millal ma ometi saan neid näha. Füüsiliselt inimese nägemini on miskit täiesti muud, kui msnis rääkimine. Ma igatsen seda tuttavat turvalisuse tunnet.

Käisin eelmine nädalavahetus Budapestis. See oli tõsiselt tõsiselt eriline aeg. Või nooh, mina tunnen ennast alati väga turvaliselt ja ülierilisena kui ma Gergö ja Davidiga koos olen. Kui ma leiaksin oma ellu kellegi, kes oleks nende moodi, vot siis saaksin ma olla täielikult õnnelik:)

Aga eks elu näitab:)

Muu osas, ma olen õnnelik, kuigi töö ja kooliasju on nii palju ja väga rasked nädalad tulevad igatahes, aga pole hullu, saan hakkama. Lähebki aeg kiiremini.

Assu tuleb varsti koju:)Ja kõik, kes seda väärt on saavad tunda rõõmu minu rõõmust ja saavad näha soojust minu südamest. Kuid ma ei kavatse endas hoida seda, mida ma mõtlen, ega seda mida ma tunnen. Ja kindlasti leidub neid, kes ei taha kuulda seda, mis mul öelda on.

Positiivsuse lainetel

Tahtsin selle sisskenade kirjutada juba eile õhtul , aga mõtlesin, et äkki targem ikka hommikul. Eile oli selline tavalisesorti pave. Läksin hommikul tööle, siis koju ja tegin süüa- spagetid sibula, paparika ja munaga. Päris hea sai ei kurda.

Siis läksin linna peale endale ESN kaarti tegema ja hüppasime Stammtichi ajaks ka Propellerist läbi. Algus oli veidi igav, aga Liis oli ka seal ja päris tore oli temaga rääkida ja siis kui ma avastasin et enamus seltskonda oli juba ära läinud hakkasin ka koju minema- kell oli siis 11. Muidugi läks mul kojuminekuga kuskil 20 minutit, sest Tibor ja Peter otsustasid, et nad väga tahavad teada, mis tööd ma teen ja rääkisime palju ungari keelest jne. See oli tegelikult väga huvitav. Siis olin oma võtme koju unustanud ja pidin Kai-le helistama , et ta ukse mulle lahti teeks. Siis rääkisime Kai-ga tund aega teemadel inimeste manipuleerimine, psühholoogia ja ta on ikka hull science fiction fan. Ja muidugi sain ma teada, et tal on Battlestar Galactica KÕIK hooajad:D ehhe…. Täna on meil filmiõhtu jälle- vaatame filmi Moon, mis paistab isegi päris hea- väga palju viiteid Odysseia 2001- le.

Aga mida ma öelda tahan- seda on väga raske kirjeldada. Olen nüüd siin olnud juba kaks kuud ja olen ennem palju reisimas käinud ja reisimisega on alati selline tunne, et see on paus Su elust. Hetk asjade üle järele mõelda ja siis tagasi tulla ja eluga edasi minna. Kuid mul pole enam seda tunnet. Ma tunnen, et ma lähen oma eluga edasi juba praegu. Iga pave tunnen ma ennast ühe kindlamana ja eelkõige vabana ja sellest tulenevalt ka õnnelikumana. Ma tõesti liigun oma eluga edasi, mu mõtted liiguvad edasi.

Ma hakkan juba mõistma, mida ma järgnevate aastatega tahan teha ning praegu tüürib kõik sinnapoole, et ma ei lähe sügisest magistrisse- suuresti öökulli ja womentori mõjul. Tahan ennast veel 2 aastat täiendada ja siis minna magistrisse ja kindlasti mitte Eestis, arvatavasti ka mitte UK. Brüssel? Austria? Kus iganes??

Muidugi, kahe aastaga võib veel kõik juhtuda- võib-olla esimene väike Astrid kuskil? See oleks isegi päris tore:D:) Igatahes ootan ma väga tulevikku ja ka veebruari, et saaksin kõik, mis ma siin olen õppinud ja omandanud rakendusse panna:) Sellest tulevad ühed ilusad jõulud ma ütlen ja parimaid aastalõppe minu elus ja järgmine aasta…

Eile vestlesin helinaga ja ma nii väga tahaks tegelikult , et ta näeks, mida mina näen ja tunneks , mida mina tunnen- ta oleks nii uhke ja õnnelik minu üle ja saaks osa sellest rõõmust:) Nagu ma ise olen enda üle:)

Nädalavahetus

Filmiõhtu - Valküür(meeldis)

Puhkamine

Lõuna Dominika ja Martinaga ja 10 teist inimest.- rootsi laud- jeerum

Skype koosolek 2 tundi- väsitav, huvitav ja edasiviiv.

Kõne vanaemale ja vanaisale

Valutavad lihased reedesest trennist...

palju malet Meritiga.

Jooksvalt tore ja lõbus meeleolu.

on ahv.

Emotsioonikaid mõtteid

Teate kallikesed,

See erasmuse asi on kohati väga keeruline. Juba selle kahe kuuga olen ma nii nii palju läbi elanud ja enda kohta teda saanud. See pole enam 10 päeva kui Sa saad oma mõtted selgeks mõelda ja midagi muuta. See on kaks kuud, kus Sa näed ja tunned ennast täiesti võõras keskkonnas. Ma olen siin ka ikka käinud üles ja alla ja siis jälle üles ja alla. Uus töökoht, uute inimestega tutvumine, uus keel, uus kultuur, uus olukord- olukord, kus tulevad pinnale kõik need erinevad ebakindlused ja kahtlused, millega ma pole pidanud eestis tegelema, sest mul oli töö ja sõbrad ja kõik muu. Aga siin mul pole midagi, ma pidin alustama peaaegu nullist. See kogemus on tõesti suhteliselt hindamatu olnud.

Eile käisin Javieri sünnipäeva peol. Kaks eelnevat päeva olin onud sellises kahtlases kurjas ja küünilises tujus, millest täna pole enam raasugi alles. Juba siis ei olnud, kui ma eile õhtul koju jalutasin.

Olen saanud siit julgust, usku endasse, teadmise sellest, kes on arvatavasti need, kes jäävad ja kes lähevad. Kinnituse selle kohta kuivõrd ma oma perekonda ikka armastan ja kui väga nende armastus mind iga jumala hommik õnnelikuks ja rõõmsaks teeb.

Arusaamise kuivõrd palju ebakindlusi mul enda kohta on alati ikka olnud ja kuidas nad nagu liivalossid mere hajuvad koos kõige selle südamevaluga.

Kindluse, et professionaalse poole pealt olen ma valinud just selle, mida ma näen , et suudan iga päev ikka sama suure innuga tegeleda nagu eile. Minu lastekas koos minu lastekaperega ootab mind veebruaris ja Womentor jääb samuti alles.

Ma ei karda võtta, teha, mida ma tahan; ma ei karda olla KÕIK see, kes ma olen; ma ei karda öelda, mis ma mõtlen.

Ja kõige selle üle olen ma õnnelik, ja pikk tee on veel ees, kuid piisavalt pikk tee on juba käidud selleks, et ma ei saaks enam tagasi minnaJ

töö, kotletid, prantsuse keel ja sõbrad:)

Tänane päev oli siukene tavaline ja tsill, nagu nad ikka mul siin on:)

Hommikul läksin tööle- olin väga asjalik, saatsin jälle kirju, kirjutasin asju, mõtlesin projektide peale jne.

Gerlindega tegime täna pikema lõuna- rääkisime tüdrukute olukorras maailmas, tulevikust ja väga huvitavatel teistel teemadel- see oli väga vaimutoitev tegevus.

4 paiku läksin koju ja siis pakkisin oma staffi kaasa ja läksin kuskil 5 paiku Fishi juurde- tegime kartuleid ja kotlette ja sõime ja siis hakkas ta mulle üht prantsuse keelset laulu õpetama, mis oligi õhtu eesmärk põhimõtteliselt :D see oli suht koomiline. Kokku võib selle vast võtta selle videoga, mis ta mulle lõpus näitas-

http://www.youtube.com/watch?v=Yxp3aybeQIs

Eks otsustage siis kuidas mul läks:D

8 paiku jõudsin kodumaale, mässasin veidi ja siis rääkisin tunni ja 4 minutit Xomiga telefonis. Nii äge ikka , et ma saan lauatelefonile skypega tasuta helistada- me like!

Jutuajamine oli väga vahva, tund möödus täiesti märkamatult ja naerda sai ka palju. Ohh, rääkida inimestega on ikka mida muud kui MSNis suhelda või skräppida- miski ei asenda seda pärisasja ikka, ja tunne on ka hiljem teistsugune- ja tulevikuplaane sai ka tehtud. Jõulud tulevad imelised:)

Aga 10 minuti pärast tudule!

Mida teha Sinise Esmaspäevaga?

Täna oli astridil Sinine Esmaspäev.

Läksin tööle- connection oli aga internetti ei saanud- mässasin 20 minutit et netti saada- ja sain tööl niigi ainult tund aega olla, sest pidin kooli minema.

Jäin Dominikaga kohtumisele pool tundi hiljaks.

Läksime mind registreerima aeroobikaks ja maksma , kuis siis tuli välja , et see pole võimalik ja aeroobikatädi peab mind ise registreerima.

Läksin oma Unigrazcardi tegema ja siis sel noormehel ei töötanud printer ja lõpuks teatas ka, et mul on maksmata, aga mul oli makstud! Ja siis ta helistas ja siis me ootasime ja õnneks sai see korda , aga bürokraatiat kui palju! (vähemalt oli ta suht nunnu;))

Seejärel läksime Mensasse, et mulle hommikuks võileiba osta, kuid siis tuli välja , et võileiva osakond oli täna kinni!!!! Vabsee!!!!

Seejärel läksime Dominikaga saksa keelde ja tahtsin seal endale automaadist kohvi võtta ja seal seisis silt- piima ei ole ja suhkrut ka mitte ja siis lendas mu kott keset põrandat lihtsalt laiali!!!!

Ohh jeesus...

Siis pärast saksa keelt läksime dominikaga mind linna registreerima, sest sa pead seda tegema 3 päeva pärast saabumist:D ehhe jah, kaks kuud hiljem on kah vast ok. aga siis avastasime , et mul pole passi kaasas.

Siis sai karikas täis:)

Läksime Dominikaga poodi , ostsime hõõgveini(mis maksis ainult 1,29) ja läksime minu juurde ja hakkasime seda nautima:) Seejärel sai meil juba väga plaju nalja Özge sp planeerimise ja poola keele õppimisega!

Läksime siis uuesti proovima mind registreerida, see läks juba libedalt, sain oma saksa keele oskustega asjad isegi aetud. tulin sealt putkast välja ja Dominika teatas, et kõik nakatusid meie lõbusast tujust ja tahavad meiega linnas kokku saada, ja siis me läksimegi linna peale jalutama ja võtsime baaris ühed õlled.

Vahva lõpp Sinisele Esmaspäevale!

väljasõit ja halloween

Reede oli väga tore päev. Sain lõpuks ometi linnast välja! Sõitsime tunnikese ühe Gerlinde sõbra juurde, kel on maakohas maja. Seda ei anna kirjeldada, kuidas Graz väljaspool linna välja näeb, eks pildid annavad natukene edasi. Sellises kohas võiks ikka elada küll. Nüüd olen ma kindel , et mul peab olema tulevikus maakodu ja kindlasti peab ka olema loomad, muidu lähen lihtsalt hulluks. Seal oli kaks kassi ka, kes lihtsalt oli rõõm silmadele. Igatsen oma Mikit ja Mõmmit kohutavalt lihtsalt.

Istusime , sõime, rääkisime juttu(nemad väga palju ka saksa keeles!) ja käisime ka jalutamas. Natukene aega lihtsalt istusin ja olin. Sa tundsid nagu saad hingata jälle- järjekordselt seletamatu tunne. Selline seletamatu kergus ja kodutunne, et Sa ei pea iga hetk vaatama , et Sa kuskile alla ei jääks ja see looduse ilu lihtsalt täidab Su vaimu ja hinge ja Sa tunned vaid ennast osana millestki ürgsest. See oli lihtsalt nii hea tunne!

Pärast seda sõitsime koju ja aeroobika jäi küll ära, aga siis läksime õhele ärasaatmise peole, kus ma sattusin juhuslikult Liisiga kokku- see Eesti tüdruk siin Grazis!!!! See oli vahva kokkusattumus, pidu oli tore:)

Laupäeval magasin kaua ja nautisin seda, et korter oli minu päralt, sest Kai oli kuskil pereüritusel. Kella 6 paiku tulid tüdrukud minu juurde- Martina, Dominika, Orsi ja Nicole. Tegime ettevalmistusi halloweeniks ja laulsime karaoket- sellest jääb alatiseks see naljakas vide ka:D Meil oli väga lõbus, ja suundusime edasi peole. Pidu oli selline keskpärane ja ei miskit erilist- jõudsin juba kenasti kell 1 koju ja vaatasin lihtsalt 2 tundi filme. Samas, ses õhtus oli ka midagi- Benjamin on tagasi ja see oli naljakas kuidas ta Dominikal palus ära minna , et ta saaks minuga omavahel rääkida. Ma olen selle jutuajamise üle igatahes väga uhke, ma olen suureks kasvamas vist:)

Pühapäeval olin samuti kaua voodis:D:D tüdrukud tulid kella 6 paiku oma asjadele järele ja tegime väikese kohvi ja rääkisime peomuljeid ja inimestest ja sellest , kuidas Miruna kirjutas Dominika käevarrele Ich liebe dich..ehhe..tegelt miitte, ta kirjutas ich liebe dick...aga dominika sai sellest hiljem teada:D mängi veel saksa keelega eksju. Saime järjekordselt naerda- mulle need tüdrukud meeldivad:)

"Väikese Puraviku" muinasjutt

Seitsme maa ja mere taga ta elaski- väike Puravik. Väike kivipuravik, ainult, et tema oli eriline. Mitte keegi suures laias metsas polnud veel näinud nii säravat kollast puravikku, kui seda oli Väike Puravik. Ta oli kõigi lemmik- temaga käis alati kaasas soojus, ja päike ja rõõm. Ning kõik tahtsid selle lähedal olla. Kõik küsisid kogu aeg- kus on "Päikseke" jäänud, või "Väike Südamesoojake" või "Rõõmupall". Keegi ei küsinud kunagi, et kus on "Väike Puravik". Ja isegi oma rõõmsas südames ta vahel küsis ise, et kus on "Väike Puravik", sest tema nägi teda igal hommikul kui ta peeglisse vaatas, kuid kui keegi teine teda ei näe, kas see siis tähendab , et teda pole olemas?

Ühel hommikul ta lihtsalt tundis, et peab teada saama, ta peab teada saama, kus on "Väike Puravik" ja ta võttis on reisikübara ja läks teda otsima- võib-olla leiab ta suure metsa servas kellegi, kes tunneb "Väikest Puravikku" ja oskab ka talle öelda...

jätkub...

Rutiinne neljapäev

Hommikul läksin tööle, päeval olin tööl:D Hääl oli nii ära, et see oli uskumatu- ma arvan et see on sellest nohust ja kõigest. Gerlinde tegi mulle suure tassi sellise erilise ravitee- kaks pakki kummalit, värskelt pressitud sidrun ja mesi- kohutavalt hea oli!

Pärast seda jõudsin kuskil 4 paiku koju. 5ks tuli dominika mulle külla- tõi pannkooke. Siis korjas Fish meid minu juurest üles ja läksime linna peale, kus meiega ühinesid Martina ja Julian. Istusime ja rääkisime igast teemadel(ehhe...on ikka teemasid vahel:D)

Dominika ja Julian läksid edasi Pub Crashi tegema, mida ülikool korraldas- nad pidid 4- ja pubi külastama siis:D Meie ülejäänud kolm läksime Jakominiplatzi ja võtsime ühe kebabi õhtusöögiks ja läksime koju:)

Reede päeval läheme ühe gerlinde sõbra juurde nö maakohta- nii ootan juba seda! veidike väljaspool linna kah:) Homme pidavat aasta suurim pidu olema- ülikooli avapauk siis- no ma ei tea...

Rääkisin täna Gergöga ka. Pidid Davidiga arutama, et millal muidu neile sobiks , kui ma külla tuleks...ja oi, kuidas ma tahaksin minna. Nii-nii-NIIIIII väga tahaks:) elame näeme

-side lõpp-

teisipäev-kuupäevadest pole mul väga aimu ja ei viitsi vadata ka:)

Tänane hommik oli tore, läksin tööle ja olin asjalik. Siis muidugi sain väga väga halva uudise. Ma ei saa enam õppelaenu võtta, sest minu kolm korda on juba ära võetud- see oli tõesti väga väga halb uudis. Perekond on mul ikka üle prahi- hakkasid kohe sellega tegelema ja nüüdseks on asi juba lahenduse leidnud:)

Lõpetasin töö kuskil pärast kella kolme.

Facebookis oli aga selline skräp-

Thanks for the Very Ins*** Person ! Jealous ! Working this afternoon ? I'm having some rest at home, nothing good to do today, If you fancy drink a coffee later just let me know !

Ja minu vastus Fishile oli siukene-

Always jealous of you;);))(NOT!!!!!)- and jes, long holiday is over!(that means "astrid has to work again on afternoons") Coffee sounds gooooood!!!!!will let you know later;)
don´t hurt yourself by resting too much,)

Temaga on väga tore teravusi vahetada kogu aeg:D:D Kuna me elame samal tänaval, siis saime kokku ja läksime Hauptplazi kohvi jooma- väljas oli küllaltki soe, seega istusime ühes välikohvikus ja tekid mõnusasti ümber ja jõime caffee lattet- mõne aja pärast ühines meiega ka Javier ja hiljem Julian. Mina enamuse aja lihtsalt istusin kõht naerust kõveras:)tore oli...

Aga õhtu polnudki veel otsas...ruttasin kella 7ks siis töö juurde tagasi, sest meil oli salsa plaanis!!!! Ohh, see on ikka nii vahva, seal keerelda ja tantsida ja sööme ja joome veini ja räägime. Ja selle salsaga on üldse veider- esimest korda elus ma lasen(päriselt lasen!!!) mehel ennast juhtida ja saan isegi aru, kus suunas ja mil viisil ta soovib et ma liiguksin. Mu partner on ka muidugi päris osav salsas ( kuigi loomulikult mitte proff).

Jõudsin koju kell 23.00. Ma vist ei mäletagi, millal ma nii varakult olen magama läinud! Kas see on normaalse elu rutiin???Mis hakkab tekkima???Arvan küll nii- arvan, et nüüdsest kuni jõuludeni elan ma Grazis. Homme lähen igast asjaajmisi ja pabereid ajama- no need ei saa ka otsa ma ütlen!!! Reedel sõidame töökaaslastega linnast välja ja laupäeval on muidugi HALLOWEENi pidu- minust saab kleopatra;)

La vie est belle;)

Mis assu-passu nädal otsa tegi?

Nädala esimene pool olin väga asjalik- käsin esmaspäeval koolis ja tegin usinasti tööd iga päev. Neljapäeval läksime erasmuslastega suurele peole Postgarage´i- see on üks klubi. Seal oli ESNi pidu ja sai oma "rahvuslikku uhkust" näidata, ehk siis ma kõndisin ringi eesti lipp põse peal. Pidu oli väga tore ja vahva- sai naerda ja muidugi palju tantsida. Kella 2 paiku suundusin koju, tee peale jäi muidugi üks kebab ka(issand kui hea see oli) ja reede hommikul juba mõnusasti tööle:P

Reedel läksin kella 7ks trenni koos Dominika ja Öszkega. Astrid hakkas latiino-aeroobikat tegema;) Edu talle! Võttis ikka võhmale küll ja mõne uue liigutuse sai ka selgeks! Jõudsin koju kuskil kella 10 paiku, vaatasin paari filmi ja tudule.

Laupäeval läksime Fishi ja Javieri juurde kokkama- Dominika oli ka minuga kaasas. Mina tegin snitslit, mis kõigile väga väga maitses kusjuures! Väga hea lõunasöök sai ja oli ka lihtsalt tore. Sealt edasi läksime koju, aga siis tuli poole tee peal mõte minu juurde kohvile minna- läksime siis mina, Fish ja Dominika- ja jõime ligi 3 tundi kohvi:) Fish sai mu korterinaabiga ka kohe ühise jutu peale ja nagu ma aru sain, siis peaks meil nüüd ühine filmiõhtu tulema, ja muidugi kokkamine sinna juurde...

Pühapäeval magasin kaua ja tundsin ennast üldse natukene haigena, aga õhtul läksin välja, sest olin Dominikale lubanud, et tulen! Oli Dominika mentori üllatussünnipäev- sain seal ühe hispaani tüdrukuga tuttavaks- meil oli nii palju ühist kohe ja noh , kuigi on ikka aru saada, et ta on selline kuumavereline ja väga väga jutukas, siis loodan temaga varsti jälle kohtuda!Kristjani ja Preedikuga oli meil ka Skype kohtumine- need arutelud on alati põnevad ja huvitavad. Ahjaa, olen nüüdsest MTÜ Demokraatia.com asutajaliige:) Täitsa hull- kunagi tulevikus räägin sellest projektist lähemalt!

Esmaspäeval oli meil nüüd rahvuslik püha! Austria taasiseseisvumine. See ei mingit tööd ega kooli-jippi, kaua magamine ja päev otsa tsillimist, kuigi tegin ikka asjalikke asju ka-kirjutasin projekte jne. Heidi ja Helinaga rääksin- tegid mulle igast trikke:D Kärduga rääkisime telefonis 40 minutit (nii hea ikka , et ma lauatelefonidele tasuta helistada saan!). Iuliaga mõtlesime paar huvitavat asja välja- Basic livingu 4 uut reeglit, mida me mõlemad hakkame järgima ja mille katsepunktiks on HALLOWEEN:D ja siis pühapäeval raporteerime üksteisele- ta on ikka siukene teoreetik meil, nagu minagi:):)

Ja siis üritasin täna Monikat hulluks ajada, aga see lõppes hoopis sellega, et ta hakkas väitma , et mina olen hull- kuidas nii saab??? Ta on ikka igavene musipärdik, ma olevat kapitibu...no olgu, eks ma siis olen:P

Ja muidugi Kadri tõttu vaatasin vahel MSNI ekraani suu ammuli, küll sel tüdrukul on ikka elu:D kõht kõveras ja suu ammuli on vist ainukene viis temaga suhtlemiseks.

Carita üle on vaid hea meel ja ootan meie tulevast vestlust:)

Oi plinn, päris palju suhtlemist õhe päeva kohta või mis:)

Ahjaa, Kai tegi täna süüa ka- tüüpilisi Austria grillvorste- nämmnämm

Helina ja Miina ja konverents...

Eelmine neljapäev nad siis saabusid! Pidin neile rongijaama vastu minema! Lihtne ju, teadsin , et pean nr 6 trammi peale minema ja asi korras. Läksin nr 6 trammi peale- aga nooh, see nr 6 läks teisele poole(no ausalt 50-50 võimalus oli ja nagu ikka panin mööda). Igatahes, siis tuli lõpp-peatus aj pidin maha minema ja eks ma siis läksin ka. Suht linna ääres oli see. Aga seal oli üks buss!!! Ja ma hüppasin selle peale, lootuses, et see sõidab kesklinna tagasi- tegelikult sõitis veel rohkem linnast välja. Ja siis ma olin seal pärapõrgus kuskil, keset väikest küll ja istusin lagunevas bussijaamas ja pime oli. Mis siis ikka, helistasin oma ülemusele, et see mulle takso telliks ja sitsin koju- 10 eurone väljaminek. Jõudsime kolmekesi kesklinna täpselt samal ajal! Nii hea oli neid näha! Läksime koju, sõime ja seejärel linna peale!

Osad minu sõbrad olid O´Brieni baaris- läksime sinna, seal oli päris tore. Eelneval õhtul käisin nendega kuskil iiri pubis jalgpalli korraks vaatamas ja seal jõin oma austria esimese siidri(strongbow)- see oli väga hea.

Läksime koju keskööks, sest pidime ju hommikul konverentsile minema.

Konverents

Esimene päev oli natukene pettumust valmistav, minu töötoas olid paar inimest, kes tahtsid keskenduda ebaolulistele asjadele kogu aeg ja oli üldse sellise negatiivse suhtumisega, samas sain nendega ikkagi hakkama ja olin enda üle uhke, et suutsin konverentsi tempot ja viisi suhteliselt hästi kontrollida. Reedel läksime kõik osalejad siis restoriani, see oli päris vahva tegelikult, Kai tuli ka meiega kaasa ja õhtu lõpus jäi ta natukene purju ja siis me kõik kolmekesi kiusasime teda natukene, igatahes sai nii palju naerda, et pisarad jooksid- pärast seda koju ja tuttu(ahjaa, helina värvis tegelikult mingi kella 1ni öösel mu juukseid-süsimust once again). Kai küsis vähemalt 4 korda õhtu jooksul "Olete te kindlad , et peole ei lähe?" - ta vist tahtis minna:) Aga ei, meie läksime vastutustundlikult koju tuttu.

Laup läks konverents juba kiiresti ja libedamat ja lõpetasime juba kella 3 paiku, siis shoppama aj koju!

Laupäeva õhtul läksime Bulgaarlaste poole peole ja hiljem klubisse. Tegima palju hot shote ja kõigile väga maitsesid need! Väga tore ja lõbus oli- nii hea oli oma inimestega pidutseda ja tantsida ja korraks ennast täiesti vabalt tunda:):)olid ajad olid majad. Kella 2 paiku läksime kolmekesi koju ära, istusime veel kebab-baaris(kuhu helina jättis oma fotoka, aga mille ma õnneks hiljem kätte sain) ja siis kkoju tuttu. Hommikul sõitsime taksoga rongijaama ja läinud nad olidki- mina läksin koju ja magasin kella 4ni:)

12oktoober

Käisin pühapäeval erasmuslastega matkal, mägi oli nii järsk! Vahepeal oli lihtsalt täielik hapnikupuudus ja ma olen tähele pannud et sellistes olukordades läheb nägemine palju udusemaks alati:) Igatahes oli väga hea tunne linnast välja saada, midagi nii ilusat näha ja toredate inimestega koos olla. Koju jõudes olin must ja väsinud, aga vägagi rahul ja õnnelik:)Kai tegi õhtuks süüa ka- jeiiii!!!!

eile olin hommikul tööl, siis kella 12ks kooli. Saksa keelde!!! See oli vahva, meid pole palju ka, seega saan harjutada. Orkut on nüüd mul ka saksa keelne. Tubli olen! Siis tööle korraks ja siis jälle koju.

Vaatasin õhtul filmi Odüsseia 2001- no väga vähe sain sellest üldse aru:D:D

Täna polnud just kõige toredam hommik:) Nägin üht unenägu, mis oli väga hea, ja sellepärast see on väga halb:D sest paistab ju, et hea on halb- siis kui ta on unenägudes-- seletab ka minu veidrat tuju täna, kõikuv veidi:) ahjaa, ostsin eile lennupiletid ka ära!!! Saabun 21. detsember. kuskil kella 5 paiku peaksin tartus olema! Esimese asjana põrutan maale:D ja tagasi sõidan tartust viini 4 jaanuar:)

aga ma nüüd tagasi tööd tegema

õhtul salsa!

10. oktoober

Eilne päev oli veider- esiteks olin väga väsinud, magasin natukene ja siis istusin kella 4ni öösel üleval. Vaatasin roswelli ja HIMYM. Ja siis oli see üks lugu, mida ma kogu aeg kuulasin ja vaatasin mingeid pilte ja sis kuulasin seda lugu jälle ja vaatasin pilte ja väheke mõtisklesin- üle mõistuse ma ütlen:D miks sellised mõtted?no mina ei tea:)hommikul tulin voodist välja kuskil kella 12 paiku. Sain Orshi ja Dominikaga kell 13.00 kokku ja pidime kohvile minema.

Kohvile me siis ei läinudki, aga saia võitsime küll:D Seal oli mingi võistlus, et Sa pidid vaatama teravilju ja need nende nimedega kokku viima olid kaer, rukkis, oder ja mais. Muidu oleks see väga lihtne olnud- ainult et ma ju ei tea kuidas on oder saksa keeles!!!!igatahes, kasutasin veidi oma loogikat. Esimesena sain ära arvata maisi- elementaarne. Siis tuli rukkis, sest sõna sarnanes natuke sellele, aga teised kaks ajas dominika sassi:D kuid ta andis ikka kõigile kaks saiakest:D naljakas ja vahva:D

Siis otsustasime minu juurde tulla ja hommikusööki teha ja kohvi juua. Nii hea söök oli ja nii hea kohvi!rääkisime ja naersime ja siis rääkisime ja naersime, lõpu poole ühines Kai ka meie vestlusega ja oli väga tore ja naljakas. Kaiga saame üldse väga hästi läbi ja tunneme juba vabamalt- tõi mu kappi igast ülikonnad ja räägime igast asjadest ja meie uksed on lahti, et me elame nagu ühes korteris ikka:D pidi täna süüa ka tegema, aga ma ei tea, kas ta siis teeb v mitte...temaga on päris hea nalja visata...

Täna välja küll ei viici minna, teen kodus mingeid asju ja vb homme läheme matkale!

ahjaa...Tüdrukutega otsustasime ka teha basic living´u järgmiseks nädalaks. Igaüks pidi mingi lubaduse andma! Orsi lubas et terve nädala jooksul ei jää ta kordagi omavahele ei Juliani, Fransesco ega Fishiga:D Dominika lubas, et ta käib kõigis loengutes ja valmistab nendeks ette ka! Ma arvan, et minu lubadus on kõige raskem:)Eks ma nädala pärast ütlen Teile kas see õnnestus või mitte:)

Ja hommikul saatis kärdu sõnumi!!!! Ta tuleb siia!!!!!piletid on juba olemas!!!!!Hakkasin kohe tema jaoks plaane tegema:DSaab väga äge olema:)

the morning after

Hommikud pole just minu rida:)

Pidu iseenesest oli väga tore, hea ja lõbus:D Lõpus läksime veel Miruna ja Fish´ga kebabibaari- maitses hästi. Jõudsin kella 3 paiku koju. Aga no tõesti, peaksin mingi reegli tegema, et ei ühtegi sõnumit kellelegi ega scräppi ega sissekannet ega kirja ega midagi:D vaesed inimesed kannatavad minu pärast:) ja muidugi, oma korterinaabri võti õnnestus mul ka pooleks murda! Ma keerasin võtit ainult korra!(vähemalt seda ma väidan iseendale) ja juba ta oligi katki!oeh, pean sellega ka täna tegelema siis, kuid õnneks pole see väga hull. Kiri oli ka enam vähem normaalses laadis, eks näis mis juhtub:)ja skräp- no kui Sa ütled inimesele et sa oled SUUR AHV- võta heaks(ja ta teab, et see pole positiivse asjana mõeldud) ja saad isegi vastu skräpi "aitäh", siis pole ju hullu?????

ühesõnaga, õhtu tagajärjed on veel selgitamisel, kuid see on juba minevikus ja mina elan praegu ainult olevikule:)- pole mul ei minevikku ega tulevikku:)

8 oktoober

Hoomikul tõusin tund aega plaanitust hiljem, ehk tõusin alles kell 10. Siis uimerdasin plaanitust tund aega kauem ja lahkusin korterist kell 11.00 , et minna ülikooli ja maksta oma saksa keele kursuse eest. 25 eurot:) loodame, et saan siis targemaks ka:D: hakkab siis toimuma esmaspäeviti kell 12-14, õnneks on Dominika ka seal:) Saab tore olema!

Seejärel jõudsin plaanitust tund aega hiljem tööle ehk siis kell 1. Ilm on ilus- eile oli 28 kraadi,)ja päike, täna on juba vähem, mingi 20 ringis:( Eile just arutasime, et minu suvi on nüüdseks peaaegu juba pool aastat kestnud. sweeeeeet

Tööl oli intensiivne, kell 4 oli meil skype-koosolek.

Siis kutsus Gerlinde mind pastat/pizzat sööma! Väga hea pasta oli! Ja siis veel Jakominiplatzil tegime väikesed dringid;) Gerlinde tegi kõik välja- mul on ikka tore ülemus, mul alati nii veab nende ülemustega:D Ellen-Ly-Ljuda-Gerlinde:D Vb on see tasuks sellele, et ma seda draakoni tädi välja kannatasin:)

Jõudsin alles 9 paiku koju- juttu jätkus kauemaks. Siis tegin arvuti taga igast staffi, mingi hetk rääkisin Kai-ga pikalt filmidest jne- meil on väga sarnane fimimaitse ja tal on mingi 400 filmi!!!! pluss seriaalid- nagu futurama, lost, simpsonid jm. Pakkus mulle igast filme ja nüüd on mul tegevust kui palju õhtuteks!:D kaks filmi on juba järjekorras. Kai on siis Gerlinde IT spetsialist/disainerist poeg, nii umbes 26-28 äkki? Pool aega elab ta siin aj pool aega Ameerikas oma tüdruku juures, kes on ameeriklasest tantsija. Ta on päris tore ja naljakas:)

Varsti läheme ühele vastuvõtule kuhugi...ärge küsige ma ei tea:D mingid tähtsad tädid pidid kohal olema igatahes:)

Aga täna õhtul ma filmi ei vaata- vaja teha igast seminariasju jne ja õhtul on pidu elizabetstrasel aj hiljem studentheimis;)

uued inimesed

Tean , tean, olen hooletusse selle koha jätnud, aga tööl nii palju asju kogu aeg teha, ja siis tulen koju ja olen väsinud ja teen süüa ja räägin inimestega.

Päris palju jääb küll nüüd vahele, aga las minevik jääb minevikku eksju;)

üleeile läksin oma esimesele erasmuse peole, nad seal ESNi kontoris korraldasid midagi ja am facebookist lugesin ja siis seal ma olingi. Tükk aega veel mõtlesin kas minna või mitte, aga hea meel et läksin. Esimesed 10 minutit olid päris halad, seisin seal nagu viimane loll, kõik juba rääkisid kellegagi ja ma ei tundnud kohe mitte kedagi! igatahes, siis tuli üks ungari tüdruk minuga rääkima- Orsi, tema õpib juurat siis. Tore tüdruk, õhtu lõpuks jäi purju, selline sõbralik ja kohati naljakas:)

Siis sain osade poola poisside ja ühe poola tüdrukuga tuttavaks- nemad on minu lemmikud. Dominika õpib ameerika ajalugu ja samuti ka natukene psühholoogiat, temaga on väga põnev rääkida! Benjamin õpib arhitektuuri, ta on pool elu elanud Saksamaal ja osa ajast Stokholmis õppinud ja elanud samuti; väga intelligentse jutuga ja kirglikult suhtub kõigesse , mis ette võtab ja väga naljakas ja sõbralik; päris kena välimusega ka. Siis on meil veel Martineid kaks, üks on selline tillukene ja väga naljakas ja lõbus, ehtne lõbus poolakas, teine on selline tõsine oma põselohukestega. Bulgaarlastest on meil siis Vatseslav ja Eliz, Elizega hakkame vb koos orientaldance´i võtma, ta näeb välja nagu Mel C, ja ta on väga naljakas ja räägib inglise keelt natukene halvasti. Ja ungari tüdrukud- Orsi ja Nicole. No nicole, ei mäleta kõiki poisse , kellega ta esimesel õhtul suudles- ja nad on sellised lihtsalt sõbralikud ja hoolivad ja toredad. Pärast kontorit läksime pubisse- "3 monkeys"!, see oli päris vahva koht. Igatahes, mingi 1 paiku väsisin ära ja tahtsin koju, jäin enam-vähem Benjamile tee peale, ja siis ta saatis mind koju.

Eile käisime Elize juures korteris peol- olime kuskil 8kesi, rääkisime, tegime nalja, jõime veini ja siis rahtsime klubisse minna, aga see oli kuskil poole tunni kaugusel ja siis kõndisime sinna, seal oli jõhker järjekord ja siis kõndisime tagasi ja läksime ühte teise klubisse. Selleks ajaks olime jäänud Mina , Dominika , Eliz ja poola poisid ja bulgaaria noormees. Tantsisime päris palju ja väga tore ja naljakas oli. Mingi poole 2 paiku läksin ära ja Benjamin saatis mind koju.

Täna ei maganudki väga kaua, ärkasin üles ja tegin kohvi ja siis kõrvaltoas jalutas Mufa välja, see on Siraffi sõber Senegalist- rääkisime , sest ta oskab päris head inglise keelt, aafrikast ja õigustest ja sõjast jne. Päris huvitav oli. Tahavad täna mind hiphop peole viia, aga ma ei tea nooh. 3 päeva järjest? Ma olen ikka korralik tüdruk;)

lõpetan praeguseks, igast asju vaja teha...

11. sept

Eile oli tsillimise õhtu- kokkamine, koristamine, duss ja vein, terve pudel seda- enam nii ei tee:)

Hommikul tulin tööle...

Ma ei tea, kas kõik austerlased on sellised või mis. tulin täna tööle, ja siis siin oli juba üks mees, kes on kunstnik ja teeb siin ka mingeid asju. Esiteks teeb ta juba ettevalmistusi õhtusöögiks- mis on peamiselt mulle mõeldud ja mis on alles õhtul!!!Ja siis küsis ta kas ma kohvi tahan, ja ma vastasin muidugi, ja siis ta lihtsalt ei teinud kohvi valmis, vaid tõi tassi ilusasti minu juurde ja piima ja suhkru ja lusika. Jeerum noh:D mitte et ma nüüd väga kurdaks muidugi...

minu jaoks on ainult natuke naljakas see, et nad joovad kohvi kuuma piimaga:D

Igatahes, hakkan kohe tööle:)

Aga niimoodi nad siin minu ära hellitavad. Mitte et ma poleks hellitamist väärt(A)

Praegu sään hommikust, võileiba...aga käägist tulevad NII head lõhnad...

9. sept

Hommikul tegin endale rahustavat teed ja võileiba ja rääkisin pikalt Kärdu ja Caritaga. Kärdu vb tuleb mulle külla!!!Päidlad pihku eksju!

Siis tööle, rääkisime Gerlindega minu soovidest ja plaanidest ja siis tema ootustest.

Siis kell 14.00 pidin Uni Graz juures olema. Mingi infopäev. Ilusasti jõudsin sinna. Sealne koordinaator on väga tore, kohe väga väga. Rääkisime igast võimalustest ja siis kantakse mind Uni Graz nimekirja- saan väga odavalt saksa keele kursust võtta ja mingit trenni ka, tahaks küll väga:)siis ma eksisin Ülikooli kompleksis ära, seal on nii palju väljakäike, majasid uksi, hoove jne:D:D

Uurisin kaarti, kui üks tüdruk asutus ligi ja pakkus abi, viis mind õige nurgani ja andis oma kontaktid, et kui miskit on siis kohe võin joonistada ja kirjutada- nad on ikka nii abivalmid siin:)ainult kahju sellest, et erasmuse tudengid , keda mina nägin(noormehed) olid suht..tavalised...see vastu tänaval on need austria pikad noormehed juba teine asi...

jõudsin täpselt kella 4ks tagasi kontorisse, kus meil siis hakkas skype konverents, sain päris palju selgitada igast asju ja olin peaaegu sama tähtis kui Gerline, väga hea tunne oli:D:D

Siis 6 ajal korraks koju sööma,

Siis võtsime rattad ja sõitsime linnast välja, pidin peaaegu trammi v trolli alla jääma, suht napikas oli ikka, rattaga liiklemine on ikka suht keeruline:Därge aint emale öelge!!!

siis jõudsime kohale...mingi alternatiiv-performance näitus oli seal. Arvuti ja päriselu ja siukene alternatiivne noh. Päris äge tegelt, sellises suures kivist majas, ja seal olid telgi ja asjad püsti, kus inimesed elavad jne..huvitav kogemus igatahes...

21.00 jõudsin koju ja jõid oma regulaarse rohelise gurmans mate tee, mida ma ikka iga õhtu joon, umbe hää...

homme 10ks tööle:)

sweet dreams...

hõivatud tüdruk

Hei kõikidele kallidele, kes seda blogi jälgivad;)järgmised paar nädalat tulevad mul vägavägaväga kiired, seega pole siin väga palju actionit oodata:)

kaon natukeseks radarilt ära, but i´will be back, siis kui kergemaks läheb;)

Graz

Süidan praegu rongiga Grazi poole, kuulan muusikat ja vaatan ümbritsevaid mägesid, Väljas paistab päike ja on lihtsalt fantastiline vaatepilt. Tunnikese pärast olengi kohal ja kahe tunnikese pärast oma uues kodus.

Ärkasime Iuliaga kuskil ühe paika. Tegin hommikuks omletti ja uskumatu, aga see tuli isegi omleti moodi välja!!! Kristjani nõuanded ja tema jälgimine on lõpuks kasuks ka tulnud:D

Seejärel rongijaama. Tegin putkas passipildid, sest ostsin endale 20 eurose vorteilscardi, millega saab kõigilt austrias ostetud rongipiletitelt OBB 50% alla, ehk seejärel ostsin pileti Grazi, mis muidu maksis 33 eurot hoopis poole hinnaga ja see kaart kehtib terve aasta!!!Uskumatu eks…saan poole odavamalt reisida, ma olen nii jõhkralt õnnelik selle üle:D

Huvitavaid asju austria kohta. Hmm, klubides on väga harjumatu, et tantsupõrandal saavad inimesed suitsu teha, mul on nii hea meel, et eestis see ära keelatud on. Siis Austrias on avalikult joomine lubatud , isegi avalikus transpordis, jällegi veider v harjumatu mulle. Mis veel?Nende mägedega ei harju ma vist mitte kunagi ära:D:DSöögiga pole üldse probleemi, sest neil on siin kõike ja isegi musta leiba!

Otsisin facebookis ka grazi erasmuse grupi üles- neil on kolmap mingi tutvustav kohtumine, lähen crashin sinna ja uurin, kas nad minu õnnetukese võtavad ka sinna hulka ja kas mina ka saaksin endale mingi mentori:D loodetavasti ei ütle nad ei mulle:Dsee oleks natuke kurb aga nooh , eks ma siis mõtleksin midagi muud välja juba.

Jõudsin Grazi, Gerlinde võttis mu peale ja sõitsime koju! See oli kõik palju parem kui ma oleks iial ette kujutanud! Korter on väga ilus ja suur ja mõnus! Töö juurde 2 minutit, kesklinna 5 minutit…brr

Korterinaabriks on mul šokolaadipoiss Siraff, kes on 26 aastane,vallaline, tal on 1 aastane ja 3 kuune tütar, tal on oma firma , mis müüb Aafrikas ravimeid- tal on seal teine kodu ka. Lisaks teeb ta heategevuslikke projekte, et koguda ravimeid ja neid tasuta seal jagada. Tema elu motoks on „To forgive, forget and be lovely all the time“. See pidi õnne valem olema, lubasin talle , et proovin seda mõnda aega. Ta on väga tore ja huvitav inimene. Oli meile õhtuks juba söögi valmistanud ja tegi mulle ka hommikul süüa ja ma ei räägi siin lihtsalt võileibadest- tegi mulle sibulad ja mingid mereannid ja maitseained(mis oli lihtsalt nii hea!!!!!!) ja kohvi tegi ka mulle, ma ei tohtinud lauast liikuda ka mitte:D:D ja siis pesi pärast ise kõik nõud ära!:D mind hellitatakse ära nii. Seejärel olime temaga terve päeva linna peal, näitas mulle igast asju ja viis kohvi jooma. Täna sõitis ta tööasjus tagasi aafrikasse mõneks ajaks , aga kui ta tagasi tuleb, siis lubas mind oma sõpradega kohe peole viia:D Ta on orb, kelle üks austrialanna lapsendas, seega räägib ta väga ilusasti saksa keelt ja saan harjutada. Kuigi, ta andis mulle nädala aega, et keel ära õppida, sest siis ta muga enam inglise keeles ei räägi (mis sest et tal endal läks 5 aastat). Korterinaabriga on mul igatahes väga vedanud.

Käisin täna esimest korda üksinda linna peal, internetti otsimas ja poes. Interneti tädi ei osanud inglise keelt ja seal oli mul väga raske , sest ma ei saanud aru, mis ta tahtis. Mina tahtsin tunni internetti osta, mis maksis 0,84 eurot, kuid tema andis mulle mingi nr 16 ja seletas saksa keeles ja ei tahtnud mu raha, see oli väga halb, ta muutus minuga väga kannatamatuks juba, kuid lõpuks sain aru, et see oli arvuti nr ja maksmine toimub pärast ma ära lähen. Siis läksin poodi, müüjal oli minu visaga mingid jamad, kuid lõpuks läks päris hästi. Igatahes, tundsin ennast väga abituna ja üksi, olin natuke ehmunud jne , helistasin Caritale, kes mind juba oma häälega kohe maha rahustas, oli väga hea kellegagi Eesti keeles rääkida.

Jõudsin koju, tegin süüa, pakkisin veel asju ümber, koristasin, käisin duši all ja lihtsalt nautisin olukorda, päris mõnus igatahes. Homme esimest päeva tööl. Ahjaa, ülikooli juures käisime ka Siraffiga, rääkisin seal tädidega ja nad pidid uurima, et äkki saab mind ülikooli juurde registreerida , et ma saaks nende asutusi kasutada ja kuidas ma saaksin nende tegevustest osa võtta, igatahes lähen kolmap kell 14.00 sinna ja saan targemaks, tädi lubas kirjutada ka.

4. sept- ülejäänud päev ja öö

Nii, istusin siis lennukisse ja sõitsin Riiga. Ootasin oma lendu, kui järsku Algis mööda kõndis:D nende lend oli edasi lükkunud ja nende värav oli pm minu värava kõrval- rääkisime veidi ja siis oli pardale minek. kusjuures, minu arust startis minu lennuk isegi enne kui nende oma, sest nende lennuk oli minu lennuki kõrval ja kui minu lennuk liikus, siis nende oma oli paigal:Pigatahes vahva , et ma neid ikka nägin seal Riias. Ja kata oli ka kuskil seal, aga teda ma ei näinud.

Iulia tuli mulle lennujaama vastu ja siis sõitsime tema juurde. Siis läksime kahe tema sõbrannaga välja kuskile jaapani v hiina kohvikusse- toit oli väga hea ja seltskond ka. Kuigi harjumatu on veidi see nende komme, et head aega öeldes antakse üksteisele mõlemale põsele musi. loodan, et ma Eestis seda väga praktiseerima siis hiljem ei hakka:P

Siis koju, magasime veidi ja sättisime korda ja klubisse minek. Club Loco ja teine oli mingi beachparty klubis Ride Club- nagu näha olin täitsa seal-http://www.puls4.com/events/eventPartypic?id=434688&orderby=0&userid=0

ja siia peak ka varsti mingi pilt üles tulema!

http://www.viennainfo.at/fotos/index.php

Klubi oli..hmm..teistsugune..muusika mulle väga meeldis, siukene hip-hopilik retro. Ja baarman tegi showd(kusjuures väääga kenad barmanid olid kõik) tule ja muuga..Austria meeste kohta, no ilusaid mehi oli klubis rohkem kui Eesti klubides tavaliselt kohtad ja sellised huvitavaid ja mitte nii üksluiseid, ilmselt eestis lihtsalt sellised ei käi klubis ja Austrias käivad kõik klubis:DJa nad olid palju rõõmsameelsemad ja vähem vulgaarsed, aga nooh see oli alles mu esimene klubikogemus siin Austrias:)

Läksime suht vara koju, sest tantsisime kogu aja ja olin reisist väsinud jne

Hommikul ärkasime ja säime hommikust ja jõime kohvi ja rääkisime hästi palju igast asjust - Iulia on väga tore ja meeldib mulle väga.

Päeval käisime Viini uudistamas siis, väga ilus linn ja selline arhitektuuriline ning palju skulptuure, mis mulle jälegi väga meeldib. Siis poodi ja tegime süüa- Iulia tegi kartuliputru ja mina Eesti-stiilis kotlette:Dvääääga hea söök oli;)magasime veic ja kuna Iulia on haige,siis välja me ei läinud ja vaatasime kodus lihtsalt filmi Kuldne Kompass- ei soovita, mõttetu.

Käisin ka korraks netis ja rääkisin inimestega, päeval veidi mõtlesin ka sellele, et ma siin üksi olen ja see on natukene harjumatu, et saan sellist hääletut eesti keelt ainult praktiseerida, kellegiga koos olla oleks ikka päris teistmoodi, kuid üritan oma saksa keelt praktiseerida ja Iulia on väga kannatlik minuga.

Homme kell 2 siis soidan ära Grazi oma koju 4ks kuuks. Ootan juba väga:)

4 sept. 9.18

Hommikul kell 8.00 helistas Tädi malle, seejärel ljuda, keiu sõnum tuli juba 7 ajal jne:D Pagasi kaal 19,7 kg;Dkäispagas mingi 8 kilo- igatahes raskem kui rico:D:D

Olen veic unine, hommikukohv joomata:Daga päris 45-t eeku ei raatsiks maksta:D

Ma ei tea, kohele pole veel kõll jõudnud, et nüüd ongi kõik ja ei tule enam 4 kuud eestimaapinnale, aga eks see tunne ka tuleb...

Aga olgu...helistan nüüd emale:P

Varsti minek

Teen siis oma viimaseid asju siin. Kell 18.45 läheb Tartust buss. Homme kell 10.10 läheb Tallinnast lennuk ning 12.55 austria aja järgi olen ma juba Viinis:)ja Pühapäeval peaks siis lõpuks ka Grazi jõudma!

soovige edu!

PS! nüüd saab sellest blogist 5ks kuuks minu reisiblogi;)

Austria-Graz-WoMentor

Kõik on suhteliselt paigas- olen täitsa minemas- 5 kuud Austrias;)

Praktikaplaan erasmuse jaoks:

- Detailed programme of the training period:

September 2009- getting to know the organisation, assisting Gerlinde Hacker and coordinating the PR for European Federation of Mentoring for Girls and Women.

October 2009- monitoring the development of the European Federation of Mentoring for Girls and Women.

November 2009- project management and PR for the European Federation of Mentoring for Girls and Women. Coordinating the communication between member organisations.

December 2009- project management and PR for the European Federation of Mentoring for Girls and Women.

January 2010- project management and PR for the European Federation of Mentoring for Girls and Women. Creating a system for excepting new member organizations.

February 2010-making future cooperation plans and development plans for the European Federation of Mentoring for Girls and (for year 2010). Final evaluation.

- Tasks of the trainee:

PR planning for the European Federation of Mentoring for Girls and Women (WOMENTOR)

Coordinate the communication between members.

Lobbying and managing projects for WOMENTOR.

To create a system for excepting new member organizations.

Assisting project in the host organisation

Ja nüüd on meil ka lisaks projektiraha!!!!

Gerlinde kiri:

Dear all,

I am pleased to announce you that our project application has been approved. "Womentor" - training and networking - Youth in Action 4.3 was successful!

Short info: Duration: 01/08/2009 - 31/05/2010, two meetings: one in Graz one in Athens.

Expected results of the project are: 1) "European Guidelines for mentoring focusing on young women 2) development of new projects 3) Exchange of Good Practices 4) Public Relation 5) Increase the efficiency of our network.

And - Astrid was also successful with her application. She will come to Graz at the beginning of September and stay approximately five months.

This will be a big step forward for our federation!

Further information and discussion and planning on Wednesday on skype. Hope to meet you all there!!!

All the best

Gerlinde

"Twilight"

Sattusin siin natukene aega tagasi ühte blogi lugema, kus oli lühike kommentaar "Videviku" kohta.

-----

"J.K. Rowlingu ja Harry Potteri fenomeni kõrval on Stephenie Meyer'i Videviku teema ikka hoopis uus tase. Eriti arvestades, et kui esimene neist on vaid kaudselt ühest teisest kuulsast saagast maha viksitud, siis teine neist kasutab oluliselt konkreetsemalt mitme teises allikas kasutatud elemente - vampiirid vs. libahundid ja vampiir armub tüdrukusse, kelle mõtteid ta lugeda ei suuda.

Kuid tulles tagasi efekti juurde, siis palun video. "

-------

Kirjutasin algselt ka sinna esimese-emotsiooni kommentaari:

Hmm, olles läbi lugenud kõik twilight´i saaga osad ja näinud ka filmi ja pidades end ikkagi suhteliselt intelligentseks ja laia silmaringiga inimseks:)Pean ma ütlema, et arvan, et Sul jääb nägemata see miski, mis peitub tegelikult fenomeni taga- kui mitte rääkida vampiiridest, libahuntidest, mõtete lugemisest(ja fännidest, kellest paljud on ilmselgelt kinnisideedega probleeme), siis selle saaga sügavusest tuleb miski sõnum, mis jõuab nii paljude "hingeni":P Mis see on?Sina ei tea, Sind arvatvasti ei huvita ja Sina arvatavasti ei huvita, mina võib-olla aiman.

Ja sain ka vastuse:

"Tunnsitan, et raamatut pole lugenud. Filmi aga põhjal võin aga öelda, et asi on kuidagi väga pinnapealne. Väidaksin isegi, et tegelikult pole seal seda "hingeni jõudvat" vaid see on vaid vaatajas endas, kes tahab seda seal näha."

Seejärel mõistsin, et niimoodi kommentaaride vahendusel vaielda on suht mõttetu ja tobe- nii otsustasingi oma blogisse kirjutada vastu-sissekande "Videviku" kohta ja panna siis kirja, mida ma arvan ja tunnen selle fimi kohta ning selgitada oma seisukohta.

Viidatud blogi autor väidab, et film on väga pinnapealne ning selles pole seda "hingeni jõudvat" vaid see on vaatas endas, kes tahab seda seal näha.

Kohati jääb viimane väide arusaamatuks. Mis on siis tema meelest see "hingeni jõudmine"? Ja mida siis need miljonid inimesed seal ise ette kujutavad?? See seisukoht on mulle tõesti arusaamatu. Kuidas võib filmi ja raamatute kohta, mis tõesti nii suurele hulgale publikule meeldib, väita, et selles pole midagi "hingeni jõudvat". Millele selle väite puhul toetutakse? Kaldun oletama, et isiklikule kogemusele ning võib-olla mõne lähima inimese arvamusele.

Videviku novelle on müüdud üle 42 miljoni eksemplari ja tõlgitud ligi 37-sse keelde. Kas see siis ei viita sellele, et ta on ikka miljonite "hingeni" jõudnud. Jah, muidugi, libahundid ja vampiirid- absurdsus, kuid minu arust kirjutatakse palju häid raamatuid just läbi metafooride. Antud saaga langem minu jaoks samasse kategooriasse, mis on seda saagat inspireerinud teosedki- "Uhkus ja eelarvamus", "Vihurimägi", "Romeo ja Julia" jt. See, et Videviku saaga on kirjutatud ebarealistlike tegelastega tähendab vaid seda, et see on fiktsioon, kuid kas sama saaks ka ju näiteks öelda "Kärbeste Jumala" kohta- sellist asja ei saa ju ometi juhtuda, kuid see, mida raamatu sisul "öelda" on?

Pinnapealne?Videvik?

Ma lihtsalt räägin natukene sellest, mida mina siis leian sellest filmist ja raamatutest, mis on minu jaoks nii "hingeni jõudev".

Minu jaoks on tegemist ideaalset armastust esitleva teosega. Edwardi tegelaskuju on mingil määral see ideaalne mees. Miks? Ta ei mängi. Ta on Bellale täiesti truu, ükski lugeja ei saa kahelda selles, et Bella on kõige tähtsam tema elus, kuid samas nii huvitavalt tasakaalus olevas elus. Bellaga täpselt sama moodi. Videviku saagas pole sellist hollywoodliku armukolmnurga teemat(vaatamata Jakobile on terve saaga vältel täiesti selge, et Edward tahab vaid Bellat ja Bella vaid teda). Ja film paneb mõtlema sellele, kuid inimsuhted on nii keeruliseks aetud- ikka ja jälle need samad mängud, omakasu püüdmine ja tobedused, miks minnakse lahku või mille pärast tülitsetakse. Saaga puhul on tegemist peaaegu ületamatu takistusega- põhimõtteliselt elu ja surma küsimus ja kuidas kõik muu muutub selle kõrval tühiseks.

Teine asi , mis mulle väga meeldib on Cullenite pere lojaalsus üksteisele ja perekonnaväärtuste esitlus läbi terve saaga(asendamatu lihtsalt). Samuti see võitlus "hea ja kurja " vahel, mis tuleneb faktist, et nad on vampiirid ja janunevad inimvere järele. Minu jaoks see sümboliseerib seda, et inimesed teevad ise oma valikud- kui sa otsustad teha halba või käituda ja elada teatud malli järgi, siis see sa oledki ja selle oled sa valinud. Jah, tihti teeb oma põhimõtetele kindlaks jäämine haiget, vahel füüsilist valugi, kuid oma "hinge" rahulolu(eneseaustamise) seisukohalt täiesti hädavajalik. Me valime selle, kes me oleme ning jääme endale kindlaks- ükskõik kuidas me ka ei tunne, et õige asja tegemine on nii valus.

Ja kas see pole mitte ilus asi , millesse uskuda, et maailmas võib olla headust, lojaalsust ja puhast ja vankumatut armastust. Jah, see film meeldib ka paljudele teismelistele tüdrukutele, kuid nemad on ka võib-olla kõige suurema sooviga leida , midagi ehtsat maailmas.

Muidugi, ebareaalne, absurdne, tobe- libahundid, mõtete lugemine, vampiirid...

Kuid usun, et ideaalid ja eeskujud peaksid eeskujud olema- ja see film on minu silmis vägagi heaks eeskujuks. Me võime närida nende detailide üle nii ja naa. Kõik ei olegi must ja valge.

Vot, see olekski mu vastukommentaar, kuigi kahtlen, et ma sellega kellegi arvamust muutsin, siis need , kes mõistavad , siis need mõistavad ning need, kes arvavad, et see kõik on ikkagi pinnapealne, siis tuleb siiski tunnistada endale seda, et selle arvamusega ollakse vähemuse, mitte enamuse hulgas. Samas, muidugi, kõigil on õigus oma arvamusele, kuid arvan, et mul on ka õigus tunda ennast mitte-halvasti ja mitte-piinlikult sellepärast, et mulle selline "pinnapealne ja lääge vampiirifilm " hinge läheb.

Carpe diem!

Käisime täna Kataga muuseumis, täpsemalt öeldes kunstimuuseumis- Tartu Ülikooli Kunstimuuseum . Käisime vaatmas näitust Carpe diem!

Esiteks on juba huvitav see, kust tuleb väljend "Naudi päeva". See on ladina keelne väljend, mille on kirjutanud Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid Quintus Horatius Flaccus ning huvitav on see, et see on kirjutatud tuleviku pärast muretsevale naisele, et see elaks vaid ka oleviku nimel.

Teiseks saime puuteekraanil templit ehitada ja selle kohta lugeda, dooria,jooni ja korintose sammast kokku panna(millega me saime kusjuures hakkama!!!).

Kolmandaks saime igast riideid selga proovida ja vaasipuzzlet kokku panna.

Neljandaks maalisime ka 15 eeku eest endale väga ägedad savitopsid(Minu oma peal on öökull, carpe diem ja sigri-migrit, nagu Kata seda kutsus. Minul on loomulikult kasutatud palju kollast värvi.

Viiendaks, oi see oraakel seal! Kata küsis minu eest ühe küsimuse ja kohe kui tuli esimene sõna, siis vaatasime üksteisele otsa ja ma ütlesin vaikselt, kuid rõõmsalt- "deem, ju siis ikka on nii, mis ma ikka sinna teha saan". Oraakliga sai üldse nalja, aga väga vahva oli tõesti.

Ning täitsa lõpus viidi meid üles Tartu Ülikooli katuse alla, kus meile näidata Ülikooli kartserit, kuhu üliõpilasi omal ajal karistuseks saadeti- näiteks daami solvamise eest- 4 päeva. See oli samuti väga põnev. Kokku sisustasime ära 2 tundi ning edasi suundusime raekojaplatsi, kus võtsime mõlemad ühe külaomleti, kohvi ja Bailey´se. See on juba traditsiooniks saanud, et kui Kata Eestisse tuleb , siis teeme midagi kultuurset ja seejärel läheme kuskile istuma.

Eile olime Ljuda juures ja mängisime Sabotööri- väga hea mäng kusjuures. Täna sõidan vist siiski maale.

Suvi on päris tore, mitte ideaalne, aga siiski hea:)

Veel otsuseid.

Eile tuli mulle Ljuda külla. Vaatasime üksteist nagu peegleid. Otsustasin seejärel, et kaitsen oma riigiteaduste lõputööd sügisel või järgmine kevad. 

Õhtul olime Ljuda juures ja üritasime tempot maha võtta-olen nüüd õnnelikum. Kerli oli ka seal.

Homme on eksam ja eurovisioon. 

Reedel lähen tööle- nüüd saab H. minna Aakresse.

Lauraga peaks tihedamini kokku saama nüüd.

5 minutit tagasi avastasin enda jaoks väga hea bändi.

Loen head raamatut hetkel- Phantoms of the Brain( Eestis seda pole- aitäh Ivo)

See bänd on hea, kuid...oeh.Kohe ei teagi, nii palju asju, mida ma ei teadnud(kui ennatlik minust).

Hetkel on ahjus kana küpsemas. 

Öö oli rahutu- no milleks?

jah, on vaja lahendust.

"17 again"

Mõtlesin hommikul, et "elu on lill", kuid nüüd hakkasin mõtlema, et mul pole ükski lill kunagi ellu jäänud. Olen nad kõik ära tapnud ju! Mida see siis tähendama peaks?Ei teagi kohe. Helina läks täna välja. Mina ei läinud. 

Eile: ärkasin vara. Kell 8.30 purskkaevu juures. 10.30 kodu. 11.00 olin loengus. 13.00 pesin LV WC-s 40-t tassi. 17.00 Pirogov.18.00 kodu. 18.30 Werner. 19.15 treffneri kuju juures. 19.45 Werner. 20.00 Toome pood. 23.30 Une-Mati maal.

Ega tänane päev teistsugusem pole.ainult , et hommikul oli väga "elu on lill" tunne, aga siis käisime õhtul vaatamas seda "17 again" ja no miks peab üks mees nii ilus ja kütkestav olema, lausa frustratsiooni tekitav, kuidas võib keegi, keda Sa ei tunne ja kes on fiktsionaalne, Sulle tunduda NII ahvatlevana. Eestis sellist meest?Ja siis see tuligi.Väike kurbus ja väike soov jalajälgedest enda kõrval. oeh...

-Kevad-

As I stare at the seeling

as I´m thinking of what I´m thinking

Oh the agony of the beauty

the breaking of the treaty

I wish and dream of the possibility

no, but it is not a probability

and even sad it cannot be

as its wonders I still see

I´ll have it in one way

but not like I dream today

as I stare at the seeling

these are feelings, I´m believing.

Ses kohatus maailmas otsin Sulle kohta

kuid kõik mu püüded jooksmas on luhta

mida lähemale Sa tuled

seda kaugemale viivad mind tuuled

leian ilu ja lohutust ning tormi

kõik see tekitamas minus on jonni

aga elu ei anna ega võta

seega selle üle ära Sa nuta

mu juurde, mu mõtetesse

mu hinge sügavustesse

ja samas ei kusagile...

ei kellelegi...

Kuis lasin endal jõuda hetke, mis paneb mind toas ringiratast tammuma. Ei saa olla õnnelik, ega ka õnnetu.

Ja see lubadus, tõotus, vanne- ei kuidagi mõtetest kao...

Kes teab konteksti?

Kolmapäev-
22.00 Turu tänav
01.00 sisenen Bussijaama
03.00 väljun bussijaamast
04.00 põsemusi filipiinlaselt-zavood
05.30 pesen krooksus laudu
06.00 tõstan tühje taarakaste tagauksest välja- krooks
-ei, ma ei tööta seal-
Neljapäev
11.00 Helina: Kas Sa eksamile lähed?
12.15 teen eksamit
13.30 magan kodus
Reede
14.30 Vaatan ja kuulan - Mihkelson, Maripuu, Sepp, Tuiksoo ja Lotman-Lossi 3
16.00 Rehepapp
19.00 Kindralleitnant A. Laaneots ajab mind segadusse- vastuolu mõtete ja põhimõtete vahel-Atlantis
21.30 male

Kui peab otsuseid vastu võtma.

Põhikooli lõpp.Keskkooli lõpp.Bakalaureuse lõpp. Mis edasi?
Idee järgi peaks tulema magister, doktorantuur, töö ja perekond.
Aga mina pole see, ma ei suuda minna seda teed mööda- seda on minu jaoks liiga vähe.
Samas olen aru saanud kui spetsiifiline see tee tegelikult on-individualism. See on tee, mille väga paljud käivad otsast lõpuni-pooled neist ülimalt rahul ja õnnelikud, pooled vaid elades nii, nagu "peaks" või "oleks kasulikum". Ja siis on need, kes teatud punktides avastavad, et see tee pole nende jaoks, et sel teel kaotavad nad enda ja see tee ei ole tee õnneni.
Võtab muidugi julgust normist kõrvale kalduda- mäletan seda aastat, kui otsustasin keskkooli ja ülikooli vahele jätta vaba aasta. Nii paljud arvasid, et kui mitte kohe, siis ei tule see mitte kunagi, eriti veel HTG-st ja ei lähe kohe edasi õppima. Kuidas nii saab?Aga sai, ja üks mu elu parimaid otsusi- ilma selle otsuseta poleks ma iial ennast leidnud ega leidnud seda, mis teeb mind tõeliselt õnnelikuks.
See annab mulle julgust ka praegu teha otsuseid, mis on minu oma tundmatu käänuline tee. Mul ei ole vaja ülikooli lõpetada, et saada hea töö. Juba praegu on mul olemas töö, mida ma armastan ja olen õppinud hindama mitteformaalset haridust. Sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kapital, eneseteostus ja enesearmastus- need on kõik komponendid, mis minu meelest viivad kohta, kus ootab õnn. Kui mul on need komponendid elus olemas, siis ma tean, et ma ei saa olla õnnetu. Kuid iga inimene on ainulaadne ja eriline, igalühel on vaja just temale sobivat teed ja otsuseid , et leida see elu mõte.
Mul on olnud nii palju valikuid, vahel mõtlen, et liiga palju valikuid, sest mida suurema hulga seast sa valid, seda suurem on tõenäosus, et teed vale valiku, kuid valiku tegemisi peab õppima. Õppida on aga kõige parem läbi praktika.
Minu valikuvõimalusi: Tartu Vangla sotsiaaltöötaja ametikoht ja töötamine koos Ljudaga; Lastekeskuse juhtimine, kiire lõpetamine sügisel; erasmus kuskil kauges ülikoolis; midagi muud?
Ja kuhu ma olen praegu jõudnud?
Olen teinud oma otsused ja valikud.

• riigiteaduste bakalaureuse lõpetamine kevad 2009
• välispraktika erasmusega Austrias(Graz)- sügissemester 2009/2010
• sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureuse lõpetamine kevad 2010
• ??????magister UK-s sügis 2010??????

Nii kaugele olen siis praegu jõudnud, pole kindlasti mõtet kaugemaid plaane teha, sest jään ootama võimalusi, mis elu minu teele toob, et neist kinni haarata.

Olen veendunud, et kui ma jään iseendaks ja viin oma otsused täide, siis saab minust väga õnnelik inimene:)

-vahel on aga valikud ka rasked ja psühholoogiliselt ettemääratult kujunenud komplekside rägastikuks ja väljenduvad alateaduslikes otsustes, mis viivad silme ette ja kõrvadesse vaid selle, mida tead olevat vale, kuid mida usud olevat tõsi.

Tahan elada, vabaks kiskuda,

aga ma ei saa, olen väsinud.

Tahan elada, jälle armuda,

aga ma ei saa, olen loobunud...

-Tanel Padar "Tahan elada"-

-pealkirjatu-

Jälle kord oled tõstnud pisarad mu laugele.
Millal saan ma andeks patu, mida ma ma sooritanud pole?
Jah, orkut on tõesti üks neetud koht...

Haiged inimesed mõtisklevad liiga palju

siin ma nüüd olen. Kolmandat päeva vaevlen 38 kraadise palaviku käes. Laman voodis ja muudkui mõtisklen ja unelen. Olen viimastel päevadel palju MP-le mõelnud. "Maandumisplats". See kõik oli vaid aasta tagasi. Tollal olin ma küll täiesti mina. Mõtisklen ja mõtisklen, et mis Kasparist saanud on, vähemalt ma julgen öelda, et ta oli väga hea inimene. Ja ma mäletan, kuidas ta mulle novembris päkapikku mängis ja selle mandariini tõi. Ja kuidas tema kartis seda õudusfilmi rohkem kui mina:D(kuigi ta täiesti eitas seda). Mul on hea meel, et mul on ilusaid mälestusi:)
Ema läks poest jogurtit tooma!Jessss!!

See laul on kuidagi...väga hea...

The Rasmus "Living in a world without you"

It's hard to believe it came to this
You paralysed my body with a poison kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
You told me, my darling
Without me, you're nothing
You taught me to look in your eyes
And fed me your sweet lies
Suddenly someone was there in the window
Looking outside at the sky that had never been blue
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me
I will survive
Living in a world without you
It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
You put me together
Then trashed me for pleasure
You used me again and again
Abused me, confused me
Suddenly naked I run through your garden
Right through the gates of the past and I'm finally free
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me I will survive
Living in a world without you It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison Kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison Kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me
I will survive
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you

Täna Noorteraadios;)

Täna on Noorteraadios võimalik kuulata Riigiteadlaste sõnavõtte teemadel Obama, Afganistan ja Anto Raukas(kes andis eile Labüründis RSR-i raames loengut kliimamuutustest, mis oli tõesti väga-väga huvitav-inimesed kliima jaheneb!!!).

Igatahes, saade tuleb eetrisse kuskil pärast kella 4-ja ja meie OMA ALGIS on ka kohapeal sõna võtmas- nii et kuulama ja mõelge, siis rasked küsimused ka valmis:P

Doris Kareva

Me elu on me elu ainus mõte
(Doris Kareva)
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.

Mulle väga meeldib see luule, ja selles on peidus üks vihje, üks saladus, mis hoiab endas nii palju teisi saladusi ja ma olen õnnelik, et ma tean, et mõned inimesed teavad, mis saladust veel see luule minu elus hoiab:)

TASKU

Ma tõemeeli hakkan varsti seda kohta kartma, samas tean, et tegemist on vaid mu sisemiste hirmudega. Viimastel kordadel, kui olen sinna juhtunud, siis olen näinud "hallutsinatsiooni" või midagi sellist. Nägin täna jälle üht, otse Rehepapi ukse peal. Ja olen segaduses, mul polnud küll prille peas, kui üks inimene möödus minust väga lähedalt ja ma arvasin, et see on keegi, keda ma kunagi tundsin, kuid samas polnud ma üldse kindel kas see oli tema. See, kes vastu tuli oli kuidagi teistsugune ja ma ütleksin isegi et liiga lühike, too inimene polnud ju nii lühike?või oli? Ja ma tõesti kardan, et on suur võimalus, et ma ei tunne seda inimest isegi tänaval ära, kui ma peaksin teda ka nägema. Võib-olla on tegemist minu foobiatega, ma ei tea. Isegi tema pilk ja reageering, ma arvan, ma loodan, et isegi selle mõtlesin ma välja. Ma kujutasin ette , et ta tundis mu ära ja ta nägu väljendus ebamugavust- halvas mõttes. Nagu oleks ta näinud midagi, mida ta häbeneb, midagi, mida ta kahetseb. Minu suurimaid hirme nimetatud inimese puhul- et tal on vaid kahetsus. Oleksin ma võinud endas kindel olla, oleksin tahtnud vaid "tere" öelda:)

I miss you too...

Igatsus?Kas seda annab sellise sõnaga kirjeldada. Ma olen väga hea kujutlusvõimega ja vahel ma igatsen vähem, sest oled seal, minu mõtetes või tuletab Sind meelde üks helisev üksik kuulike minu kotis. Kuidas mu pilk peatub alati, kui näen Sinu nime MSN-is seismas. Vaatasin nädalavahetusel pilte, mida seinale panna. Seal oli mälestused, mis vormuvad igatsuseks igas mu mõttes. Kaks kummalise kumaga noort neiut. Pilt perekonnast, keda pole nii ammu näinud. Tartus on lihtsalt nii palju, mis Sind meenutab. Kui lahkun töölt...see kaunase puiestee...need lilled minu toas, koos paberile kirjutatud lubadustega sõprusest. Lumi ja kohvikud, kus me ei joo parasjagu just kakaod...ja Su blogi, mis vilksatab mu silme ees mitu korda päevas...lootes lugeda Sinu mõtteid ja olla osa Sinu elust. Mis on tihti?Kas iga päev on tihti?kui jah, siis mina ka...tihti...
Kõik need korrad, kui midagi juthub..head või halba...ja ma tahaksin oma rõõmu või muret jagada, aga ma ei saa. Jah, selle igatsusega käib kaasas väikene kurbus- kurbus pildialbumi pärast, mis jäi tahtlikult poolikuks;pildialbumi pärast, mis vahel ähvardas igavesti jäädagi poolikuks. Aga mina usun, ja usu Sina ka- Mina ja Sina, see ühendus meie vahel(mis vahel paistab nähtamatu ja olematu) on seal, on kogu aeg olnud...Ja kunagi, saame tagasi kõik selle aja, mis kaotsi on läinud...
miss you too. Ja mõtlen Sulle tihti.

Uus ilmakodanik

22. jaanuar kell 23.06
kaal: 3258 grammi
pikkus: 50cm
Väike beebi-poiss, hetkel veel nimeta:)-väike marko krillo-merle mats:D
Poiss on väga krimpsus, roosa ja kohutavalt armas.
Ja mina olen nüüd kolme armsa noormehe tädi!

Reporter 10 jaanuar 2009 kell 19.00

Huvitav vastukaja oli minu intervjuule Reporteris. Enamus teksti jäi küll kahjuks välja , kuid me tõesti ei mõista miks Aeg-Ruum ja mitte meie.
Anne kõne oli väga valus, ma pole uskunud, et ta kunagi niimoodi võiks mõelda või mulle öelda.
Vanaema reaktsioon oli väga ootamatu, aga eks ma homme hommikul lähen talle külla ja räägin temaga pikemalt. Nii vahva, et mul selline vanaema olemas on:)
Netikommentaarid, eriti nagi piltide kohta- loomulikult valed, aga eks see jääb rohkem kommenteerija tunnistusele.
Meie "juhatus" ei ürita siin kellelegi näpuga näidata, aga Öökull on liiga tähtis meile , et lihtsalt nüüd leppida sellega, loomulikult see tegi haiget ja loomulikult oleme me segaduses.
Rohkem kommentaare mul polegi- kõik , kes öökulliga seotud on teavad, mis seal toimub ja minu sõbrad teavad mind. Nende arvamus loeb ja ma tean, et nemad toetavad mind.

Link intervjuule-- Reporter

2008----->2009

Jumal tänatud, et see aasta läbi sai nüüd. Uus algus?;)
Jah, aasta 2008- polegi nii rasket aastat olnud pärast põhikooli ja pole ma midagi ainuke, kel see aasta nii raske oli või kellele see lõpp niimoodi raskeks kujunes.
Aga pikalt ei tahaks selle üle mõtiskledagi. Tükk aega mõtlesin, et kas tahan üles kirjutada oma top5 otsused või hetked(olukorrad,inimesed jne)ja otsustasin hetkede kasuks.

TOP 5 -POSITIIVNE
1. Helinaga koos elama hakkamine(vaieldamatult, kuigi ma päris tihti igatsen Keiut ja Neemet samuti ja meie õnne tn elu)
2.WOMENTOR(minu tööalane suursaavutus see aasta, mille üle ma olen väga uhke ja Austria reis jääb mulle väga kauaks kauaks mällu)
3. Üks kaart, üks sõnum ja üks lootus.+Stokholm(maailma parim sp kink üldse) "mul on ainult üks soov uueks aastaks""et kõik mu soovid täituksid uuel aastal"- uskumatu kuidas sellised väikesed asjad tooviad siukse naeratuse suule ja itsituse nagu ma oleks teismeline, kes sai just teada, et talle on suur üllatus tulemas, hea üllatus.
4.Davidi sõprus(Ungari ja Helsinki, need pikad kirjad ja vestlused Skype-s; hämmastav kuidas inimene võib tekitada minus sellise tunde ja nii hea oli kuulda ta häält 2009nda aasta esimeses tunnis, peab tulema hea aasta:)
5.2,5 esimest nädalat Matsiga. Tollal oli mul igatahes väga põnev ja ma olin vägagi õnnelik:)

TOP 5- NEGATIIVNE
1. Mariks muutumine- ühe tähtsaima inimese kadumine minu elust(vaieldamatult halveim asi, mis minu elus juhtus 2008)
2.Iseenda kaotamine suve alguses- suhtes, mis kujunes minu jaoks nii destruktiivseks.
3.Rasked ajad perekonnas(Isa, vanaema; jutuajamine emaga-brrr)
4."Pime keskaeg" detsembri alguses. Raskused kooli ja töö ja kõige muuga, allaandmine.
5.Valu minu sõprade silmis, ilu ja ehtsuse purunemine kildudeks; kõik negatiivsed asjad kokku minu sõprusseltskonnas ja neid oli see aasta nii nii palju....

Oleksin pidanud positiivse jätma lõppu, oleksin parema meeleoluga lõpetanud:D
Aga vaatan uude aastasse uue lootusega.

Head uut aastat!