Igatsus?Kas seda annab sellise sõnaga kirjeldada. Ma olen väga hea kujutlusvõimega ja vahel ma igatsen vähem, sest oled seal, minu mõtetes või tuletab Sind meelde üks helisev üksik kuulike minu kotis. Kuidas mu pilk peatub alati, kui näen Sinu nime MSN-is seismas. Vaatasin nädalavahetusel pilte, mida seinale panna. Seal oli mälestused, mis vormuvad igatsuseks igas mu mõttes. Kaks kummalise kumaga noort neiut. Pilt perekonnast, keda pole nii ammu näinud. Tartus on lihtsalt nii palju, mis Sind meenutab. Kui lahkun töölt...see kaunase puiestee...need lilled minu toas, koos paberile kirjutatud lubadustega sõprusest. Lumi ja kohvikud, kus me ei joo parasjagu just kakaod...ja Su blogi, mis vilksatab mu silme ees mitu korda päevas...lootes lugeda Sinu mõtteid ja olla osa Sinu elust. Mis on tihti?Kas iga päev on tihti?kui jah, siis mina ka...tihti...
Kõik need korrad, kui midagi juthub..head või halba...ja ma tahaksin oma rõõmu või muret jagada, aga ma ei saa. Jah, selle igatsusega käib kaasas väikene kurbus- kurbus pildialbumi pärast, mis jäi tahtlikult poolikuks;pildialbumi pärast, mis vahel ähvardas igavesti jäädagi poolikuks. Aga mina usun, ja usu Sina ka- Mina ja Sina, see ühendus meie vahel(mis vahel paistab nähtamatu ja olematu) on seal, on kogu aeg olnud...Ja kunagi, saame tagasi kõik selle aja, mis kaotsi on läinud...
miss you too. Ja mõtlen Sulle tihti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar