-pealkirjatu-

Jälle kord oled tõstnud pisarad mu laugele.
Millal saan ma andeks patu, mida ma ma sooritanud pole?
Jah, orkut on tõesti üks neetud koht...

Haiged inimesed mõtisklevad liiga palju

siin ma nüüd olen. Kolmandat päeva vaevlen 38 kraadise palaviku käes. Laman voodis ja muudkui mõtisklen ja unelen. Olen viimastel päevadel palju MP-le mõelnud. "Maandumisplats". See kõik oli vaid aasta tagasi. Tollal olin ma küll täiesti mina. Mõtisklen ja mõtisklen, et mis Kasparist saanud on, vähemalt ma julgen öelda, et ta oli väga hea inimene. Ja ma mäletan, kuidas ta mulle novembris päkapikku mängis ja selle mandariini tõi. Ja kuidas tema kartis seda õudusfilmi rohkem kui mina:D(kuigi ta täiesti eitas seda). Mul on hea meel, et mul on ilusaid mälestusi:)
Ema läks poest jogurtit tooma!Jessss!!

See laul on kuidagi...väga hea...

The Rasmus "Living in a world without you"

It's hard to believe it came to this
You paralysed my body with a poison kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
You told me, my darling
Without me, you're nothing
You taught me to look in your eyes
And fed me your sweet lies
Suddenly someone was there in the window
Looking outside at the sky that had never been blue
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me
I will survive
Living in a world without you
It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
You put me together
Then trashed me for pleasure
You used me again and again
Abused me, confused me
Suddenly naked I run through your garden
Right through the gates of the past and I'm finally free
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me I will survive
Living in a world without you It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison Kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison Kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me
I will survive
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you

Täna Noorteraadios;)

Täna on Noorteraadios võimalik kuulata Riigiteadlaste sõnavõtte teemadel Obama, Afganistan ja Anto Raukas(kes andis eile Labüründis RSR-i raames loengut kliimamuutustest, mis oli tõesti väga-väga huvitav-inimesed kliima jaheneb!!!).

Igatahes, saade tuleb eetrisse kuskil pärast kella 4-ja ja meie OMA ALGIS on ka kohapeal sõna võtmas- nii et kuulama ja mõelge, siis rasked küsimused ka valmis:P

Doris Kareva

Me elu on me elu ainus mõte
(Doris Kareva)
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.

Mulle väga meeldib see luule, ja selles on peidus üks vihje, üks saladus, mis hoiab endas nii palju teisi saladusi ja ma olen õnnelik, et ma tean, et mõned inimesed teavad, mis saladust veel see luule minu elus hoiab:)

TASKU

Ma tõemeeli hakkan varsti seda kohta kartma, samas tean, et tegemist on vaid mu sisemiste hirmudega. Viimastel kordadel, kui olen sinna juhtunud, siis olen näinud "hallutsinatsiooni" või midagi sellist. Nägin täna jälle üht, otse Rehepapi ukse peal. Ja olen segaduses, mul polnud küll prille peas, kui üks inimene möödus minust väga lähedalt ja ma arvasin, et see on keegi, keda ma kunagi tundsin, kuid samas polnud ma üldse kindel kas see oli tema. See, kes vastu tuli oli kuidagi teistsugune ja ma ütleksin isegi et liiga lühike, too inimene polnud ju nii lühike?või oli? Ja ma tõesti kardan, et on suur võimalus, et ma ei tunne seda inimest isegi tänaval ära, kui ma peaksin teda ka nägema. Võib-olla on tegemist minu foobiatega, ma ei tea. Isegi tema pilk ja reageering, ma arvan, ma loodan, et isegi selle mõtlesin ma välja. Ma kujutasin ette , et ta tundis mu ära ja ta nägu väljendus ebamugavust- halvas mõttes. Nagu oleks ta näinud midagi, mida ta häbeneb, midagi, mida ta kahetseb. Minu suurimaid hirme nimetatud inimese puhul- et tal on vaid kahetsus. Oleksin ma võinud endas kindel olla, oleksin tahtnud vaid "tere" öelda:)