pühapäev, 25. aprill 2010

härrale.

Kord aastas kui lootus kaob,
ja südames jällegi on vaod.
Sa tunned, et tühine on pingutus
värskuseta on ringitus
Su ähvardused avavad haavad mu sees
oled julm ja hoolimatu mees
Sõnad nii "muret täis" mu kõrvu kriibivad
pisarad- need vaid hetkeks viivitavad
Ja silmad, need rohelised ja varjamata
ainukesena tõtt ei jäta rääkimata
seest vaikib suu, ja sõnu ei kuule
ometigi ei mõtle ma millelegi muule...

Kommentaare ei ole: