Lähisõltuvus (LS)(kaassõltuvus) fookusega alkohoolikute täiskasvanud lapsed
Mis on LS oleva isiku tunnused?
- Orienteerumine väljapoole- Inimene on õppinud sobituma kellegiga enesest väljaspool, selle asemel , et tema mõtteid ja tegusid juhiksid tema enda tunded, mõtted ja vajadused. Selline inimene tajub hästi oma keskkonna moodustavate inimeste vajadusi- tundub et ta eksisteeriks vaid teiste jaoks. Kui koguneb grupp inimesi, suudab LS- isik tajuda ja rahuldada nende vajadusi. Kui keegi on vihane, siis tuleb tõsta tema tuju. Kõigil peab olema hea olla, kellelgi ei tohi halb olla. Väljapoole orienteeruv inimene lähtub kaasinimestest, mitte iseendast- see on kunst, mille ta on omandanud kooselust jõehobusega. Ta teab, et ellujäämise tagatis on oskus säilitada rahu jõehobusega.
- Kontroll- Niisugustel inimestel on vältimatu vajadus kontrollida oma tundeid, teisi inimesi, elu tervikuna. Otsus kõike kontrollida valmib lapses siis , kui ta tajub, et ei saa kedagi usaldada. turvalisust pole võimalik kelleltki saada ja seepärast tuleb see iseendale luua, kontrollides ja valitsedes kõike ümbritsevat. Kõik see, mis ei allu kontrollile , on hirmutav. Hirmu äratavad eelkõige tunded, sest need arenevad oma reeglite järgi, allumata kontrollile. Kontrolliv inimene taotleb juhipositsiooni, võim on talle magnetiks. Niisuguse oma elu üle valitseva inimese kohta võib öelda, et ta on haigestunud enda tugevusse. Sellised inimesed teavad kõike, oskavad kõike, haldavad kõike. Me kohtame neid seal, kus on võimalik turvata ja aidata teisi.
- Võimetus usaldada teisi- Usaldamatus juhib eristumisele. Kui pole usaldust teiste inimeste vastu, on võimatu lähedust kogeda. Tihti on nõnda, et LS-i isik ei teagi, mida tähendavad usaldus ja lähedus: need mõisted puuduvad tema kogemuste maailmas.
- Nõrk minatunnetus- Sageli võib LS-isikult kuulda, et ta ei tea õieti isegi, kes ta on.
- Sundtegutsemine- Ta ei ole enam human being vaid human doing. Säärasel inimesel on alati kiire, kuigi ta ei tea, kuhu ta tõttab. Ta ei tea seda, sest puudub aeg seisatada ja järele mõelda. Eksiteel aga ollakse siis, kui elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda sooritust , vaid elamist.
- Ülitõsidus- Elu on tõsine. Nõnda mõtleb inimene, kelle peaülesanne on eksistentsi säilitamine, liikudes ühest kriisist teise. Sellise inimese normaalse elu juurde kuulub pidev vaevanägemine ning kergendust pakub olukord, mil pole põhjust paanikaks. Tõsise inimese üks joon on samuti võimetus võtta vastu teiste toetus. Ülitõsine inimene võib tajuda teiste inimeste vajadust toetuse järele ning seda ise pakkuda; selle vastuvõtmine aga kujutab endast ületamatut probleemi. Valesse sugupõlve kuulumine- laps-perekonna-psühhiaatrid.
- Haigestumised- Tunnetega näib liituvat sarnane sümboolika nagu unenägudega. Mõnikord riietuvad nad kujutlusse, mis korduvad inimese enda tahte vastaselt. Lootusetusetunne võib väljenduda kujutluses auto ette hüppamises. Tihti hoiab niisuguste kujutluste all kannatav inimene paaniliselt teeservast kaugemale. Kui inimene ei suuda endale võimaldada õigust olla nõrk, teeb organism seda tema asemel.
no vot siis.
