Hirm hetke ees, mis puruneb, ka kaob.

"Jõehobu elutoas" Tommy Helsten

2010-10-20T21:44:00.002+03:00

Päris lasteraamat see ikkagi pole , mida hetkel loen.

Lähisõltuvus (LS)(kaassõltuvus) fookusega alkohoolikute täiskasvanud lapsed

Mis on LS oleva isiku tunnused?

Orienteerumine väljapoole- Inimene on õppinud sobituma kellegiga enesest väljaspool, selle asemel , et tema mõtteid ja tegusid juhiksid tema enda tunded, mõtted ja vajadused. Selline inimene tajub hästi oma keskkonna moodustavate inimeste vajadusi- tundub et ta eksisteeriks vaid teiste jaoks. Kui koguneb grupp inimesi, suudab LS- isik tajuda ja rahuldada nende vajadusi. Kui keegi on vihane, siis tuleb tõsta tema tuju. Kõigil peab olema hea olla, kellelgi ei tohi halb olla. Väljapoole orienteeruv inimene lähtub kaasinimestest, mitte iseendast- see on kunst, mille ta on omandanud kooselust jõehobusega. Ta teab, et ellujäämise tagatis on oskus säilitada rahu jõehobusega.
Kontroll- Niisugustel inimestel on vältimatu vajadus kontrollida oma tundeid, teisi inimesi, elu tervikuna. Otsus kõike kontrollida valmib lapses siis , kui ta tajub, et ei saa kedagi usaldada. turvalisust pole võimalik kelleltki saada ja seepärast tuleb see iseendale luua, kontrollides ja valitsedes kõike ümbritsevat. Kõik see, mis ei allu kontrollile , on hirmutav. Hirmu äratavad eelkõige tunded, sest need arenevad oma reeglite järgi, allumata kontrollile. Kontrolliv inimene taotleb juhipositsiooni, võim on talle magnetiks. Niisuguse oma elu üle valitseva inimese kohta võib öelda, et ta on haigestunud enda tugevusse. Sellised inimesed teavad kõike, oskavad kõike, haldavad kõike. Me kohtame neid seal, kus on võimalik turvata ja aidata teisi.
Võimetus usaldada teisi- Usaldamatus juhib eristumisele. Kui pole usaldust teiste inimeste vastu, on võimatu lähedust kogeda. Tihti on nõnda, et LS-i isik ei teagi, mida tähendavad usaldus ja lähedus: need mõisted puuduvad tema kogemuste maailmas.
Nõrk minatunnetus- Sageli võib LS-isikult kuulda, et ta ei tea õieti isegi, kes ta on.
Sundtegutsemine- Ta ei ole enam human being vaid human doing. Säärasel inimesel on alati kiire, kuigi ta ei tea, kuhu ta tõttab. Ta ei tea seda, sest puudub aeg seisatada ja järele mõelda. Eksiteel aga ollakse siis, kui elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda sooritust , vaid elamist.
Ülitõsidus- Elu on tõsine. Nõnda mõtleb inimene, kelle peaülesanne on eksistentsi säilitamine, liikudes ühest kriisist teise. Sellise inimese normaalse elu juurde kuulub pidev vaevanägemine ning kergendust pakub olukord, mil pole põhjust paanikaks. Tõsise inimese üks joon on samuti võimetus võtta vastu teiste toetus. Ülitõsine inimene võib tajuda teiste inimeste vajadust toetuse järele ning seda ise pakkuda; selle vastuvõtmine aga kujutab endast ületamatut probleemi. Valesse sugupõlve kuulumine- laps-perekonna-psühhiaatrid.
Haigestumised- Tunnetega näib liituvat sarnane sümboolika nagu unenägudega. Mõnikord riietuvad nad kujutlusse, mis korduvad inimese enda tahte vastaselt. Lootusetusetunne võib väljenduda kujutluses auto ette hüppamises. Tihti hoiab niisuguste kujutluste all kannatav inimene paaniliselt teeservast kaugemale. Kui inimene ei suuda endale võimaldada õigust olla nõrk, teeb organism seda tema asemel.

no vot siis.

STONE

2010-10-13T22:07:00.002+03:00

Käisin täna seda filmi vaatamas kinos. Olin mitmest allikast kuulnud, et tegemist on igava filmiga, kuid seda kohe kindlasti mitte minu jaoks. Minu jaoks oli see võib-olla isegi liiga intensiivne- isegi praegu kodus ei suuda ma sellele mõtlemast lakata. Ja see on ootamatult tekitanud minus tahtmise kirjutada ning seda ma nüüd teengi. Kirjutan siia mõtteid ja arutlusi, mis mul filmi ajal peast läbi jooksid, samuti teel koju. Need ei ole kindlasti kõik mõtted ega ka kõige olulisemad. Kirjutan lihtsalt sellest , mis näppudest tuleb.

Alustan esimesest stseenist, mis ka pärast selle lõppemist päris kaua veel mu mõtetes ringi uitas. Ma mõtlesin armastusele. Mõtlesin sellele kui hävitav see võib ikka olla. Mis saab kui Sa teed vale otsuse, kui Sa valid vale kaaslase ja kui Sa oled nii nõrk, et Sa ei muuda seda valet mitte kunagi õigeks. Ja oma elu lõpuni eladki nii, õnnetult ja armastuseta. Armastus toob maailma suurima headuse, kuid nii tihti ka suurima kurjuse. Halb armastus tundub minu silmis omavat väge luua katkisi inimesi ja need katkised inimesed loovad üha enam ja enam katkisi inimesi juurde.

Siinkohal jõuame mõne teise mõtteni. See maailm meie ümber. Inimesed kes me oleme ja kelleks me saame. Kõik need peategelased olid üht või teist moodi täiesti "fucked up " ma ütleks. Mulle tunduksid nagu katkised ja väärastunud inimesed...samas...kas ma tahan seda uskuda või mitte, siis nad pole seda. Mis hälbest me räägime, kui enamus on vb sellised?Kui norm ongi selline. Ma olen viimasel ajal nii palju kokku puutunud valelikkuse ja manipulatsiooniga. Kuidas saab kedagi uskuda üldse ?Usaldada? Kuidas saab aga mitte usaldada? Kaua sa jõuad kedagi umbusaldada?

Ja mida kuradit peaks siin maailmas üldse uskuma?

Nojah, üldjoontes tõi film tõesti palju negatiivsust üles või õigemini äratas. Kõik need kahtlused ka minus endas. Muidugi, me kõik tunneme kedagi, kes tunneb kedagi, kes on õnnelik ja bläblä edasi. Aga kaua võib kuulata seda juttu, et maailm on tore ja ilus ja inimesed on toredad ja ilusad ja kunagi saabub ka õnn meie kõigi õuele...ärge selle jutu peale nüüd väga kurjaks ka saage, sest elu on andud põhjust jõuda mul selliste mõteteni ja eks filmist saadud mõtted ongi vaid peegeldused mu enda hirmudest ja mõtisklustest...

Vot

Tundisn lihtsalt, et tahan selle kõik kirja panna...

To Iulia, and anyone who might need sth like this someday:)

2010-07-18T16:35:00.000+03:00

1. Think through everything thoroughly, but not obsessively. Go ahead and mull it over, as many times as necessary, within reason. Consider all the reasons you two broke up. Even if it sometimes seems as if there wasn't a good reason, there certainly was one - and probably more than one. Understand that you enjoyed being together for a while, but if the relationship was not what both you and your partner wanted for life, it would have ended eventually, no matter what. In this case, better sooner than later. Thinking about the reasons why it ended can make it much clearer to you that it takes two people to start a relationship, but just one discordant person is enough to end it. It may also help you avoid many missteps in the future if you can identify areas where you contributed to the demise of the relationship.2

2. Don't try to be so strong. Cry if you need to, scream if you want. Be in your pajamas the whole day. You've been hurt, there's nothing wrong with crying. As bad as it may make you feel at the time to be crying over your ex, you'll feel a lot better when you're done crying, however long that might take.

3. Keep your space. Even if you and your ex have decided to stay friends, break away completely from each other right after the breakup. This means not seeing each other, not being around his/her family members, no phone calls, no e-mails, no text messages, no Facebook and no IMs - not necessarily as a permanent measure, but until you feel that you can converse with him/her on a purely platonic level, without an ulterior motive (and yes, wanting to get back together counts as an ulterior motive). If he/she tries to convince you to see him/her, ask yourself honestly what the point would be. If you're reliving the past by seeing him/her, it's not hard to get caught up in the moment and it will be harder to let go again. You may have to have some contact in order to deal with the practical aspects of things like moving out, signing papers, etc., but try to limit this to what's absolutely necessary, and then keep such calls/meetings short and civil.5

4. Cope with the pain appropriately. It's okay to feel like you have messed up - acceptingresponsibility for your mistakes or shortcomings is healthy. On the other hand, you must also accept that you are a good person, and that you did your best and you're not the only one who made mistakes. Of course, a stage of denial is completely natural, but acceptance is the key to being able to start moving on.

5. Deal with the 'hate phase'. This is when you want to just scream because your rage feels boundless. The amount of anger you feel depends on how antagonistic the split was, the circumstances, and how long it took to make the final break. You may resent your ex for wasting your time. You may realize that the breakup was inevitable (hindsight will reveal clues you failed to notice at the time). You may even feel a lot of anger towards yourself, but let go of that feeling fast! It's a waste of time and energy to rip yourself apart over something you no longer have the power to change. There are so many positive things you can do with your emotions and energy. Although it may feel good to replace your feelings of love towards your ex with hate, this can still lead to complications and mixed emotions of love and hate which are never a good thing.

6. Talk to your friends. You want people around you who love you and who will help you feel good about yourself. Surrounding yourself with compassionate, supportive friends and family will help you see yourself as a worthwhile person, and you'll find it easier to get steady on your feet again with your loved ones around you in a comforting net. Spening your time around friends and happy people will make you happier, and it'll help you forget about your ex for the time being. But be wary of friends trying to connect you with another person right now, this is not what you need.8

7. Write all your feelings down. Write in a journal or try writing poems. The most important thing is to be absolutely honest and don't edit yourself as you go. One of the best results of writing it all down is that sometimes you will be amazed by a sudden insight that comes to you as you are pouring it all out onto paper. Patterns may become clearer, and as your grieving begins to lessen, you will find it so much easier to understand valuable life lessons from the whole experience if you've been writing your way through it. No relationship is ever a failure if you manage to learn something about yourself. Just because it didn't work out doesn't mean it wasn't a necessary part of your journey to becoming who you're meant to be.9

8. Make a list of reminders. One of the best tricks to help you stick to your resolve is to make a list of all the reasons your ex was not the one for you. Be ruthless and clear -- this is not the time to be forgiving. What you're doing is creating a picture for yourself that will call up an emotional response when you feel tempted to think that "maybe if you just did this or that, it would work out..." Write down what happened and how it made you feel, being clear about the things you never want to feel again. When you find yourself missing your ex in a weak moment, and think you might actually be getting too close to the telephone, get out this list, read it over a couple times, and then talk to yourself, "This is the truth of what it was like. Why would I want to go back and torture myself again?" If you're caught in a low-self-esteem trap, thinking you don't deserve better, imagine this happening to a friend of yours, and think what you would say to your friend: "Get as far away as you can! That relationship was no good for you!"10

9. Out with the old, in with the new. A breakup can signify a new beginning. Therefore, cleaning and organizing your personal space will leave you feeling refreshed and prepared for the new things to come. A mess can be overwhelming and depressing, and will just add to your stress level. The added bonus is that keeping busy with tidying your space doesn't require a lot of brain power, but does require just enough focus to keep you from recycling pain. Occupying yourself with such tasks designed to make your life better and easier will also occupy your mind enough to help you through the residual pain. Clean your room, get some new posters, clean up the icons on your PC desktop. As insignificant as cleaning up sounds, it'll make you feel better.

10. Remove memory triggers. There are all kinds of things that remind you of your ex - a song, a smell, a sound, a place. Once the grieving period has had some time to process, don't dwell on painful feelings or memories. There are probably things that are pushing your buttons without your conscious recognition. Try walking around each room in your house with a box and removing things that make your heart ache or your stomach turn. Really focus and look carefully. You may realize that the little blue bird-shaped box sitting on the mantel has become pretty invisible for the last couple years, but when you take a conscious look at it, you notice that every time you turn towards that corner of the room and it catches your eye, you feel a sharp little pain in your solar plexus. It can work wonders to clear your space of all these triggers. If you have a keepsake, such as a watch or piece of jewelry that was given to you by your ex, and it's a reminder of the good aspects of your relationship, there's nothing wrong with keeping such a thing, but for the time being, try putting it away for later, when you've given yourself some time and space. Put these reminders far away from you, such as in a box in a place you'll never go. Out of sight, out of mind.

11. Find happiness in other areas of your life. Whether that means spending time with your friends and family, signing up for that class you've always wanted to take, or reading every book on the New York Times bestseller list, remind yourself that a relationship is one part of life, but even when you are in one, there are personal pleasures that you can always enjoy on your own. Indulge in those things now. As they say, the best revenge is living well. Enjoy Being Single.13

12. Stay active. Exercise improves your mood and alleviates depression, and the distraction will help keep your mind off your situation. Go running outside, visit (or join) the gym, or just go for a walk, maybe with a friend, and think of releasing the anger or sadness with every

13. Let go. Understand that there is no benefit in holding on to heartache, regret, and hatred toward another person. Realize that although it is over, your relationship with that person was unique and special in a lot of ways. You can congratulate yourself for being brave enough to take a risk and fall in love, and encourage your heart that even though love didn't work out this time, there will be a next time.

14. Be Optimistic. Change your thinking; that will help change the way you feel. Soon enough you'll be feeling released and free, and ready to take on new challenges.

Iulia saatis mulle ühe oma sõbra kirjandi- täis küsimusi, ja mina tundsin küll end ära:)

2010-06-29T17:14:00.002+03:00

Being 20-something.

They call it the "Quarter-life Crisis." It is when you stop going along with
the crowd and start realizing that there are many things about yourself that
you didn't know and may not like. You start feeling insecure and wonder
where you will be in a year or two, but then get scared because you barely
know where you are now.
You start realizing that people are selfish and that, maybe, those friends
that you thought you were so close to aren't exactly the greatest people you
have ever met, and the people you have lost touch with are some of the most
important ones. What you don't recognize is that they are realizing that
too, and aren't really cold, catty, mean or insincere, but that they are as
confused as you.
You look at your job... and it is not even close to what you thought you
would be doing, or maybe you are looking for a job and realizing that you
are going to have to start at the bottom and that scares you.
Your opinions have gotten stronger. You see what others are doing and find
yourself judging more than usual because suddenly you realize that you have
certain boundaries in your life and are constantly adding things to your
list of what is acceptable and what isn't. One minute, you are insecure and
then the next, secure. You laugh and cry with the greatest force of your
life.
You feel alone and scared and confused. Suddenly, change is the enemy
and you try and cling on to the past with dear life, but soon realize that
the past is drifting further and further away, and there is nothing to do
but stay where you are or move forward.
You get your heart broken and wonder how someone you loved could do such
damage to you. Or you lie in bed and wonder why you can't meet anyone decent
enough that you want to get to know better. Or maybe you love someone but
love someone else too and cannot figure out why you are doing this because
you know that you aren't a bad person.
One night stands and random hook ups start to look cheap.
Getting wasted and acting like an idiot starts to look pathetic.
You go through the same emotions and questions over and over, and talk with
your friends about the same topics because you cannot seem to make a
decision.
You worry about loans, money, the future and making a life for
yourself... and while winning the race would be great, right now you'd just
like to be a contender!
What you may not realize is that everyone reading this relates to it. We are
in our best of times and our worst of times, trying as hard as we can to
figure this whole thing out.
GOOD LUCK TO ALL OF US!!

Samuti saatis Iulia ka ühe huvitava kodulehekülje- http://www.ted.com/ . siin on igast 20minutilisi loengusi igast huvitavatel ja mõtlemapanevatel teemadel:)

härrale.

2010-04-25T17:20:00.002+03:00

Kord aastas kui lootus kaob,

ja südames jällegi on vaod.

Sa tunned, et tühine on pingutus

värskuseta on ringitus

Su ähvardused avavad haavad mu sees

oled julm ja hoolimatu mees

Sõnad nii "muret täis" mu kõrvu kriibivad

pisarad- need vaid hetkeks viivitavad

Ja silmad, need rohelised ja varjamata

ainukesena tõtt ei jäta rääkimata

seest vaikib suu, ja sõnu ei kuule

ometigi ei mõtle ma millelegi muule...

finding feeling...

2010-04-09T08:04:00.006+03:00

Kell on 8.04. Olen juba tunnikese üleval olnud- kohvi joonud ja oma bakalaureust kirjutanud. Caitlinit, Otti ja Marit kuulanud. Mõnus mõnus nädal on olnud. Töö on lihtsalt nii hea, põnev ja inspireeriv. Kool on arendav. Inimesed (need õiged) on südant soojendavad ja elu on ikka lill.

Ja nädal pole isegi läbi mitte! Täna siis koolitusele ökukatega ja laupäeval maale õppima: ) Tundub chill enough. Järgmine neljapäev juba Kreekasse.

Ja väljas, akna taga on päike.


Do you recall the way I
used to practise what I believed
but now I am falling down
It crept up on me 
while I was sleeping
softly, surprise gravity too a hold of me
I know it´s time to wake up
Cuz it hurts too much to make up
The colors that just make me real
I´M FINALLY FINDING FEELINGS 
THAT REMIND ME OF ME
i´M FINALLY FINDING FEELINGS
THAT REMIND ME OF A GIRL I USED TO BE
I did not like the way you
Pushed yourself on me like
a hurricane that came crashing down
Though I did not stop
The many changes I clocked
I did not have a hold of me
I know it´s time to wake up
Cuz it hurts too much to make up
The colors that just make me real
I know there´ll never be another
One like me
So I won´t be playin´undercover
Cuz now I see
My braces will come off tomorrow

And I´ll be smilin´

Cuz I´ll be me.

avastasin just, et aprill on...

2010-04-04T12:39:00.003+03:00

Rääkisime just isaga veidi aega...tema tööst ja asjades ja muidu ja naersimegi ise. Ja siis hakkasingi mõtlema, et aprill on juba. Jaanuarist on juba nii palju möödas. Veider, mäletan viimaste aastate jaanuarikuid, ei tahaks küll. Aga praegu on juba aprill:) Loodan, et seda nüüd ära ei sõnanud!

Ignorantsusest

2010-04-03T14:40:00.002+03:00

Kai kirjutas mulle eile hommikul mu FB lausete pärast. Ma vastasin talle ja siis vastas tema mulle. Ja midagi nii rohkem õiget asja ei saakski mulle öelda:)

Mõningad väljavõtted:

Ignorance is bliss. I said it, i stand by it. But ignorance is also ignorance. And it blocks out the wisdom, knowledge and curiosity that makes the world so much rounder. Truth is, I'd trade bliss any day for all the pain and happiness of understanding, experience, not understanding, struggling and fighting of how things are and why. People like you and me suffer from this as much as they thrive from it. So how do we deal with us and the society? All the customs and rules that others seem to to live by unquestioned?

For me, that answer is: Pick you battles.

Fight for it when it's worth it and let it go when it's not. I cannot choose ignorance, but i can choose "let it be". There is a reason why we spend talking through half of the night with some people about god and the world and choose more profane things with others. And that's ok. You can't win every battle, but you always have the (wisdom of) choice. And that can be a much greater gift than unconditional bliss.

Yes, people are just F***ING STUPID sometimes ;)

I of course cannot tell you a recipe for how to deal with it but my thoughts are as follows: Ignorance is the easy way out. Or at least so it seems. But it wouldn't make you happy since you are way past unconditional surrender to mindless simplicity. Instead, embrace the joy and happiness you can get from understanding the world, wanting to know how it works and the endless curiosity. Pick the battles you really care about and fight them with a smile. Never forget how much more alive you are with every step you take, how much you can grow and how much more you can experience. And the happiness that you will get from that is f***ing contagious. ;)

This does not lead to bliss (and ignorance) but to enlightenment.

And that's how you can hold an angry rant with a smile on your face. Not a smile of cynicism but a smile of possibilities.

Tagasi koju

2010-02-04T12:51:00.002+02:00

Nii, nüüd see siis juhtub. Asjad on pakitud ja meel pole veel valmis aga koju ma tulen. Seiklus saab see olema. Sõidan täna kell 16. 30 Viini Iulia juurde. Homme läheb lennuk kell 14.25 ja Riias olen ma 17.25 ja buss läheb Riia lennujaama eest kell 18.20. Loodame kõik, et lennuk ei jää hiljaks ja ma saan ilusasti bussi peale, sest kui ma jään bussist maha on järgnev olukord: Mul pole SIM - kaarti, mille roaming töötaks, seega olen ma täiesti üksi Riias. Lisaks pole mul arvel piisavalt raha, et teist bussipiletit osta ja niikuinii peaksin ma ööseks siis Riiga jääma, sest see on viimane buss, ja ma ei tea, kas ma sellega nõus olen. Riia kesklinnast lähevad mõned bussid ka 9 paiku Tallinnasse. Igatahes, loodame, et kõik läheb plaanipäraselt ja kui ei siis väike seiklus kulub alati ära ja ma luban ettevaatlik olla ja üritan teha nii, et vähemalt üks inimene teab kus ja kellega ma parajasti ikka olen!

Näeme juba Eestis!

The fortress of determination

2010-01-26T16:44:00.000+02:00

As my dreams at night are starting to make me happy,

As they are full of life and sappy

Still I wonder as I see

Through the changes in me

Where is the place for you

I guess I should give a clue

But as it is up to you and not me

You´ll be where you deserve to be

No more clues, chances or remorse

With every step- you endorse.

I have desided.

Noh, Mis Teie arvate?

2010-01-18T23:27:00.001+02:00

What is your Temperament?

Astrid took the "What is your Temperament?" quiz and the result is Sanguine.

You sparkle. There is something about you that is lovable and fun. You are a people-person and people are drawn to you. You are lighthearted and carefree. You are a born storyteller, everyone knows that when you start a conversation with "You'll never guess what happened..." they are in for a good story. You have a good sense of humour and a memory for colour. You feel things passionately and you are very demonstrative of your feelings. You have a natural curiosity and a wide-eyed innocence that is charming. You have a changeable disposition but a sincere heart. Whatever is happening now is the most important thing and whoever is in the room is your favourite person - and you are theirs. Extrovert: The People Person.

Facebook arvab nii :D

17 sammu lähemale minuni.

2010-01-14T22:05:00.002+02:00

Mul oli facebookis selline küsimustik üleval:) Ja kolm inimest, kes mind kõige rohke tunnevad said maksimumiks kõik 64% seega jah, võib- olla ma siis ei tunne ka ise-end nii hästi :D Et isegi ntx 52% on selle kõrval väga hea saavutus:) Igatahes , õiged vastused ja kommentaarid.

How well do you know the real Astrid?

Question 1

The most important person in my life?

A. Me

B. My mother

C. My sister Helina

D. All are equal

Question 2

What would a choose as a gift for myself?

A. new laptop

B. surprise birthday party

C. a gettaway trip with my closest friends

D. a self- made cake

Question 3

What is my favorite place in the world?

A. A rowan tree on top of the hill at home

B. My bed in my room

C. my yellow apartment in Tartu

D. Kure 2 Tartu Estonia

Question 4

What is the thing that would hurt me the most?

A. broken promises from a friend

B. a friend who said he/she didn´t lie but lied

C. a friend forgetting to meet me

D. a friend forgetting my birthday

Sellele pakkusid väga paljud vastuseks A-d. Nooh, sõber, kes oma lubadusi ei täida, lihtsalt ei hooli. Sõber, kes valetab, ei austa. Ma suudan enam- vähem hakkama saada, kui minust ei hoolita, aga see oleks liiga valus, kui ma pole väärt austust. Ma tahan teada.

Question 5

Who is/has been the most important animal in my life?

A. neighbours dog Siis

B. my cat Miki

C. my dog Pennu

D. my sistes cat Osama (Kidi)

Siisi oli pikka pikka aega lapsepõlves mu ainuke ja parim sõber. Tänu temale sain ma ka tugeva käe ja saavutasin edu palliviskes:D Ma armastasin seda koera, sest tema armastas ja eelistas mind tihti kõigile teistele ja ta oli minu kõrval, alati kui ma väljas olin. Gümnaasiumis oli ka selline olukord , kus ma olin voodis ja kuulsin , et ta kakleb teise emakoeraga jälle- võimuvõitlus. Ja ta oli juba vana ja mind tabas hirm. Jooksin öösärgis välja ja kukkusin naabrite maja ees asfaldil veel, kuid tõusin püsti ja jooksin edasi. Ja nähes neid kaklemas haarasin esimese ettejuhtuva toika ja üritasin teist emast eemale tõrjuda ja siis tuli naabrite isane koer mulle selle peale kallale. Näksas natukene mind jalast. Olin täiesti shokis. Minu vigastused polnud hullud ja ka Siisi omad mitte. Aga oleksin tema heaks nii palju rohkem teinud. Igatsen teda kohutavalt. Ta on kõige kallim, mis ma elus kaotanud olen. Aga ma armastan oma Pennut ja Mikit ka, loomulikult: ) Ja Kidi, Kidi oleks pidanud olema minu kass. Ma otsustasin , et ma hakkan teda armastama ja mina tõin ta koju ja harjutasin ta inimestega , kannatlikult iga päev, kuni ta lihtsalt ära võeti : )

Question 6

The most hardest thing in last 2 years was?

A. breaking up with my boyfriend

B. not talking to my best friend Kärt for a year

C. losing my job

D. a death of a loved one

Question 7

What is the music for my heart?

A. Westlife

B. Celine Dion

C. Frou Frou

D. Enrique Iglesias

Question 8

Wat is the music for my soul?

A. Westlife

B. Dream Theater

C. Frou Frou

D. Michael Jackson

Question 9

What animal I think I am/ would want to be ?

A. squirrel

B. lioness

C. cat

D. panter

Question 10

What is my biggest dream?

A. to get a lovely husband and a home

B. to be successful

C. to be famous

D. to save a life

Question 11

What is my favourite picture editing programm?

A. photoshop

B. gimpshop

C. picasa

D. i have none

Question 12

How many blogs I have?

A. 1

B. 2

C. 3

D. none

Question 13

Who is my favourite cherry-wine person?

A. Monika

B. Carita

C. Helina

D. Algis

Question 14

Who is my favourite poet?

A. Doris Kareva

B. Sandor Petöfi

C. Juhan Liiv Priidu Beier

D. luuletused?

Vabadus, armastus need on mu igatsus

Annaks ma elu Sinu eest armastus

Ohverdaks armu, ma Sinu eest vabadus.

(Seda luuletust tean ma kolmes keeles, ka originaalis ja mul on tema luuleraamatud, ka ungarikeelne üks; ja 4 klassi lugesin ma tema luuletust Kodumaad luulevõistlusel ja võitsin:) Kodumaa, Vabadus, armastus ja Doonau Kaldal on mu lemmikud)

Question 15

Do I love my work?

A. jes

B. no

C. sometimes

D. not for long:P

Question 16

My favourite color is ?

A. pink

B. black

C. yellow

D. blue

Question 17

The word I use really often lately is?

A. ahv

B. justament

C. bläää

D. kurjam

No see on arvatavasti kõige vaieldavam :D Vaatasin järele ja viimasel ajal ntx Monikaga on küll justament! rohkem olnud , aga carita ja helinaga on tõesti võib-olla ahv või blää. Aga ma ise tunnen, et kasutan seda sõna viimasel ajal aina tihedamini: )

Das ist nicht sehr gut

2010-01-14T21:45:00.000+02:00

Jaa, Crash, kummaline ja isegi pooleldi veider. Et me niimoodi teema. Just see, kes on kõige lähemal. Võib- olla lotuses, et saame ka andeks. Kahe maailma vahel kõlkuda pole üldse nii tore. Füsioloogiliselt nii lihtsalt seletatva seda küll jah muidugi. Samas ka kohe nii heidutav. Põhjused, miks vahel tuleb uni, põhjused, miks me haigutame- sest hapnik saab otsa. Miks saab hapnik otsa? Sest aju on liiga aktiivne olnud. Miks aju on liiga aktiivne olnud? Sest ta on liiga palju mõelnud ja muretsenud. Inimese süsteemid võivad ka ikka olla keerulised. Miks ma alati kõik prahi endast välja viskan on see, et see mädanema ei läheks. Mul on inimestega väga raske tülis olla, väga raske. Aga mis Sa teed siis kui tunne on sama aga põhjust pole. Kui Sa pole tülis. Aga miski halb ja negatiivne on sinus peidus ja sellele pole lahendust, muud kui võib-olla aeg. Kui hästi läheb. Kas on võimalik, et kuskil kus meie ei tea, on meie isiklik elektrijaam, ja kui me sellest kauaks ajaks kaugele läheme, siis hakkame vähem energiat saama. Kus on mu elektrijaam? Kus on mu energia?

Where is my salvation?

Aasta nüüd on 2010

2010-01-12T19:04:00.003+02:00

See aasta juba hirmutab mind. Viimase kahe nädalaga on nii palju VEIDRAT juhtunud. Ja mõned suuremad veidrused ootavad mind veel veebruaris ees. Veider on mu vana- aasta öine kõne, kaks lubadust veebruaris, üleeilne vestlus(jeerum -pea kaks aastat...). Ega eilne üllataja teistsugune pole. Mis on järgmiseks? Mineviku suletud uksed on taaskord silmapiiril ja pilukil. Kas ma kasutasin sõna veider? Veider, kes on need, kes minuga räägivad; veider, kes on need, kes minuga ei räägi.

Selg teeb ikka natukene liiga.

Ma lubasin veebruaris kaine olla, ja pean seda lubadust. Nii, et pidutseda ma võin ja kavatsen, aga teises stiilis:D

Kodu tahaks endale juba, üksinda elada ja mitte kellegagi arvestada:)

Ja päevade lugemist tahaks lõpetada, seda tahaks üle kõige:)

Aga nagu Kert mulle eile ütles: " Sa oled alati 200% positiivne" . Eks ma üritan:)

Monikale:)

2010-01-10T01:58:00.002+02:00

kell on 1 öösel. Monika tahtis , et ma talle midagi ilusat räägiks ja siis ma mõtlesingi välja selle muinasjutu:)

monika ütleb (0:37):

räägi midagi ilusat nüüd?

Assu (0:37):

mis ma räägin

hmm

midagi ilusat....

monika ütleb (0:38):

nojaa

Assu (0:38):

olgu

Ühel rohelisel aasal elas väga palju loomi, igasuguseid- suuremaid ja vöiksemaid

mõned lendasid ja mõned jooksid ja müned seisid tugevatel jalgadel mullas

ja kõigi nende loomade hulgas oli ka üks väike kollane liblikaks , keda kõik kutsusid Mässuks

Ta oli tugev, mässumeelne ja terve aas oli teda alati täis. Tema naeru, tema tiibade tuult ja tema kallistusi.

Sest Mässul oli väga hea süda, vahel isegi liiga hea

ja ühel päeval juhtuski see, milleks Mässu oli valmis olnud, kuid kui see päev tuli, siis ei osanud midagi teha.

See oli päev, kui Mässu suur ja siiras süda muutus paar suurust väiksemaks- sest väiksem süda , vähem valu. Ja ta oli just väga haiget saanud. Tema tiivad olid meega üle valatud ühe teise liblika poolt, keda ta pidas oma sõbraks ja Mässu ei saanud enam lennata. Mee saab muidugi maha pestud, lõpuks, ja Mässu saab jälle lennata ja tiivad saavad jälle terveks, kui...

kuid...

Mässu kardab, mis siis kui tal on veel selliseid sõpru, kes tema tiiibadele mett valaksid?

ta mäletab väga hästi, mis tunne on mitte lennata?See oli nagu ta ei saa teha midagi , milleks ta loodud oli. Ja miks on maailmas üldse selline kurjus? Mässu mõtiskles ja mõtiskles tükk aega selle üle, et kas maailm on siis kõike seda headust ikkagi väärt, kas maailm tahab teda üldse nii hea ja siirana...

Aga Mässul oli ka üks väge hea süber- Mõnsa...

Aasa kõige ilusam liblikas, kes saatis Mässut tihti tema lendudel, ja kel oli väga kurb, et Mässu naeru nii harva kuulda saab, ja ka tema süda muutus raskemaks. Ta tahtis seda muuta, ta tahtis kõik selle ära kaotada , kuid ta ei osanud seda teha. Mida saab ta teha, et Mässul vähem valus oleks? Mida küll?- mõtiskles ta. Ja ta ei leidnudki lahendust.

ta käis iga päev Mässu juures, ja saatis lillesõnumeid talle aasa teisest otsast, Aga Mässu oli vahel ikka kurb; kuid Mõnsa jäi Mässu kõrvale ka siis ja kuulas teda ja oli seal, kuigi ta tundis end abituna, sest ta arvas, et ta ei oska Mässut aidata ja Mässu ei naera enam kunagi. Ja aeg möödus.

Ühel päikeselisel päeval olid Mässu ja Mõnsa koos jalutamas ja Mõnsa märkas järsku midagi- Mässu naeratus!Mässu tiibade sabin! Ja see pilt Mässu silmades! see on see sama , mida ta oli nii ammu igatsenud ja oodanud! Mässu vaatas Mõnsale otsa ja ütles:" Aitäh Sulle, sest ma tean, et vahel oli raske, ja Sa arvasid, et Sa ei saa miskit teha, kuid iga sõnaga , iga hetkega, iga pilguga Sa aitasid mind.

Ja nii oligi, niimoodi Mõnsa mõistis, et ta oli aidanud Mässut. Et ta oli kangelane, Ta päästis Mässu ja terve aasa. Ja kuigi neid hetki tuli veel. neil mõlemal, Siis nüüd võtsid nad neid vastu sirge selja ja enesekindlusega. Sest sõprus võib päästa maailma. Kui see on õige sõprus. Ja Mässu ja Mõnsa sõprus oli see kõige õigem. The End.

Ameerika mäed.

2010-01-07T14:36:00.004+02:00

Nagu ikka, kui eile oli suurepärane päev, siis täna näitab natukene pilvi. Sain ühe paha uudise, mis teeb muret, kuid arvan, et suudan selle ära lahendada ja eks ka sellest mäest saab üle! Ei lase sellistel asjadel oma elukvaliteeti alla viia.

Varsti lähen koju, siis vaja ka palju tööd veel teha , aga õnneks tuleb Dominika täna õhtusöögile- seega päikest päeva:) Spagetid hakklihaga(kusjuures, hakkliha on Eestist pärit, aitäh emme!)!!!

Nii, kõik on korras! Mäest on üle saadud! Aitäh kõigile, et muretsete, aga " koos saame igast mäest üle!":)

Hull on see elu...

2010-01-06T22:24:00.002+02:00

Tänane päev on täiesti crazy olnud- täis inimestega suhtlemist ja naeru:D

Päev algas suhteliselt rahulikult, aga siis läks lahti...

Fish käis täna külas, jõime kohvi ja muljetasime, hea oli teda näha:)

Siis sai täna üks kihlvedu kokku lepitud! mille ma 2, 5 tunni pärast ka võidan:D Sellega kaasnes muidugi eelnev pikk arutelu ja järgnev põnevus pani naeratama:D:D

Margeryga oli nii tore täna rääkida...

Ohh, ja see vestlus Ljuda, Sannu ja Helinaga! Mu kõht valutab! Helin ajab ennast kiilaks! Ja Sannu nina ei julge ma enam iial vaadata! Julmad naljad...

Aga see on sõprus, hoolimine ja üksteise jaoks olemasolemine. I am happy. Ja homme on jälle uus päev!

tagasi Grazi-is!

2010-01-06T13:06:00.007+02:00

Teate, tunne on sarnane kui siis, mil septembris siia saabusin! Täis entusiasmi ja kindlameelsust! Sain Eestist nii palju energiat, sest minu energia on mulle lähedaste armastus ja soojus. Ma olen ikka kohutavalt "cheese" inimene:) Aga samas olen ma iseendaga ka kohutavalt rahul ja õnnelik selle üle, millist elu ma elan. Kõik mu tegevused pakuvad mulle nii palju rõõmu ja õnne. Ja ma tean, et maailm on mu jalge ees laiali ja läbi kõige halva ja pisarate on mul alati toetavad käed:) hetked, mil ma ei pea millegi pärast muretsema, hetked kui ma olen koos Teiega, kes te olete minu jaoks kõik, hetked kui mina olen kellegi teise jaoks kõik. Nii hea oli Anjaga eile rääkida MSNis, samal ajal kui tema oli lastekas- kõik , mis me oleme läbi elanud ja ta seisab minu ees tublilt ja sirgelt ja ma võin tema üle uhke olla ja ma võin tema silmis näha tänu ja lojaalsust. See on minu töövili, mina olen olen üks neist, kes on tema ellu toonud lootust, kui seda polnud, õlga tema pisarate kuivatamiseks, kui seda polnud läheduses; kõrva tema murede ja rõõmude kuulamiseks, kui ümberringi on vaikus.

Sain oma sõprade ja perega veeta vaheajal koos hetki, mis nii eredalt on jäänud nüüd meelde, see on see, mis minu jaoks on elu.

Need rahutud unenägudega ööd on vaibumas, tormine meri on muutumaks peegelsiledaks ja läbipaistvaks. Ma tean, mis ma tahan, mis ma tunnen, mis mind õnnelikuks teeb ja mis mind õnnetuks teeb.

Ma ei tea, päike on täna kuidagi eredam ja meel erksam. Ma olen teinud enda suhtes kõik õigesti, ma lähen eluga edasi naeratus näol, sest kõik on paigale loksunud ja ma tean.

There is a world where hope and dreams can last for lifetime...

Elu võib olla muinasjutt, kuradile see pessimistlik realism- seal on ehtne armastus, ehtne lojaalsus, ehtsad inimesed, ehtne maailm- siis kui Sa oled ise selline.

http://www.youtube.com/watch?v=EECHXp5iFgc&feature=related

2009-12-30T01:17:00.002+02:00

Viimased päevad on möödunud töö ja mõtiskluste tähe all. Olen ikka veel segaduses, iga päev, veider. Õnneks unenägusid on vähemaks jäänud, polegi enam 10 erinevat öö jooksul, vaid on ainult 5 :D Mäletaks ka siis neid analüüse, aga ei. Vaatasin oma lennu täna üle- lahkun 4. jaanuar kell 9.05 Tartu lennujaamast. Ostsime täna ka tagasituleku pileti ära. Saabun "lõplikult" tagasi Eestimaa pinnale 5. veebruar, kell 17.25 peaks mu lennuk maanduma Riias, sealt edasi buss ja Tartusse peaks saabuma kesköö paiku. Saabun jälle pimeduse varjus;)

Hakkan juba elevusega aasta- vahetust ootama. Olen optimistlik ja usun, et saab väga vahva olema terve päev ja viimased päevad aasta algust Eestis:)

Confused- kuidagi peaks end väljendama...

2009-12-28T18:59:00.000+02:00

I think and I don´t know

I try, but it doesn´t show

I try to breath

I try to leave

I try to stay

I even try to pray

Please give my answers-give me clue

Give me sky of blue

Disappointment in front of my eyes

Breaking all the all-known ties

The ones that made my world a dream

Leaving me figuring what does it mean

Feel what I feel, see what I see

Be all I wish to be

Did it make you blind?

Did you really mind?

Anger toward the stupid and weak

Forgiveness now should I seek?

Confused, so confused and lost

Afraid- would say…the most.

2009-12-27T12:19:00.002+02:00

Ma kartsin, et kui ma koju tulen, siis äkki ma tunnen, et olen muutunud, kuid nüüd ma tunnen, et hoopis kõik teised on muutunud...

poole tunni pärast Caritaga kokkusaamine, ventileerimine ja Avatar:)

Assu

2009-12-06T22:30:00.002+02:00

Nüüd, kus kojutuleku kuupäev on lähenemas olen palju mõelnud, mida see kojuminek tähendab. Mida ma tunnen, kui olen koos oma sõpradega? Mida ma tunnen, kui ma olen kodus? Mida ma tunnen, kui ma olen tagasi Eestis? Mida ma tahaksin, et muutuks? Sest mõned asjad kindlasti muutuvad, ma ei saa lihtsalt minna edasi oma vana eluga, ma ei ole enam rahul sellega, milliseid pooli iseendast ma olen lasknud välja paista.

Kärdu külaskäik oli nii hea ja tore. Need pikad jutud, jalutuskäigud ja meenutused. Inimestest, kes me olime ja kes me oleme praegu. Inimestest, kes olid meie elus ja kes on praegu. Unistustest, meie elude rõõmudest ja muredest.

Rääkisin täna ka Carita ja Kataga. Väga ootan juba, et millal ma ometi saan neid näha. Füüsiliselt inimese nägemini on miskit täiesti muud, kui msnis rääkimine. Ma igatsen seda tuttavat turvalisuse tunnet.

Käisin eelmine nädalavahetus Budapestis. See oli tõsiselt tõsiselt eriline aeg. Või nooh, mina tunnen ennast alati väga turvaliselt ja ülierilisena kui ma Gergö ja Davidiga koos olen. Kui ma leiaksin oma ellu kellegi, kes oleks nende moodi, vot siis saaksin ma olla täielikult õnnelik:)

Aga eks elu näitab:)

Muu osas, ma olen õnnelik, kuigi töö ja kooliasju on nii palju ja väga rasked nädalad tulevad igatahes, aga pole hullu, saan hakkama. Lähebki aeg kiiremini.

Assu tuleb varsti koju:)Ja kõik, kes seda väärt on saavad tunda rõõmu minu rõõmust ja saavad näha soojust minu südamest. Kuid ma ei kavatse endas hoida seda, mida ma mõtlen, ega seda mida ma tunnen. Ja kindlasti leidub neid, kes ei taha kuulda seda, mis mul öelda on.

Positiivsuse lainetel

2009-11-11T12:24:00.001+02:00

Tahtsin selle sisskenade kirjutada juba eile õhtul , aga mõtlesin, et äkki targem ikka hommikul. Eile oli selline tavalisesorti pave. Läksin hommikul tööle, siis koju ja tegin süüa- spagetid sibula, paparika ja munaga. Päris hea sai ei kurda.

Siis läksin linna peale endale ESN kaarti tegema ja hüppasime Stammtichi ajaks ka Propellerist läbi. Algus oli veidi igav, aga Liis oli ka seal ja päris tore oli temaga rääkida ja siis kui ma avastasin et enamus seltskonda oli juba ära läinud hakkasin ka koju minema- kell oli siis 11. Muidugi läks mul kojuminekuga kuskil 20 minutit, sest Tibor ja Peter otsustasid, et nad väga tahavad teada, mis tööd ma teen ja rääkisime palju ungari keelest jne. See oli tegelikult väga huvitav. Siis olin oma võtme koju unustanud ja pidin Kai-le helistama , et ta ukse mulle lahti teeks. Siis rääkisime Kai-ga tund aega teemadel inimeste manipuleerimine, psühholoogia ja ta on ikka hull science fiction fan. Ja muidugi sain ma teada, et tal on Battlestar Galactica KÕIK hooajad:D ehhe…. Täna on meil filmiõhtu jälle- vaatame filmi Moon, mis paistab isegi päris hea- väga palju viiteid Odysseia 2001- le.

Aga mida ma öelda tahan- seda on väga raske kirjeldada. Olen nüüd siin olnud juba kaks kuud ja olen ennem palju reisimas käinud ja reisimisega on alati selline tunne, et see on paus Su elust. Hetk asjade üle järele mõelda ja siis tagasi tulla ja eluga edasi minna. Kuid mul pole enam seda tunnet. Ma tunnen, et ma lähen oma eluga edasi juba praegu. Iga pave tunnen ma ennast ühe kindlamana ja eelkõige vabana ja sellest tulenevalt ka õnnelikumana. Ma tõesti liigun oma eluga edasi, mu mõtted liiguvad edasi.

Ma hakkan juba mõistma, mida ma järgnevate aastatega tahan teha ning praegu tüürib kõik sinnapoole, et ma ei lähe sügisest magistrisse- suuresti öökulli ja womentori mõjul. Tahan ennast veel 2 aastat täiendada ja siis minna magistrisse ja kindlasti mitte Eestis, arvatavasti ka mitte UK. Brüssel? Austria? Kus iganes??

Muidugi, kahe aastaga võib veel kõik juhtuda- võib-olla esimene väike Astrid kuskil? See oleks isegi päris tore:D:) Igatahes ootan ma väga tulevikku ja ka veebruari, et saaksin kõik, mis ma siin olen õppinud ja omandanud rakendusse panna:) Sellest tulevad ühed ilusad jõulud ma ütlen ja parimaid aastalõppe minu elus ja järgmine aasta…

Eile vestlesin helinaga ja ma nii väga tahaks tegelikult , et ta näeks, mida mina näen ja tunneks , mida mina tunnen- ta oleks nii uhke ja õnnelik minu üle ja saaks osa sellest rõõmust:) Nagu ma ise olen enda üle:)

Nädalavahetus

2009-11-09T00:17:00.002+02:00

Filmiõhtu - Valküür(meeldis)

Puhkamine

Lõuna Dominika ja Martinaga ja 10 teist inimest.- rootsi laud- jeerum

Skype koosolek 2 tundi- väsitav, huvitav ja edasiviiv.

Kõne vanaemale ja vanaisale

Valutavad lihased reedesest trennist...

palju malet Meritiga.

Jooksvalt tore ja lõbus meeleolu.

on ahv.

Emotsioonikaid mõtteid

2009-11-06T12:36:00.000+02:00

Teate kallikesed,

See erasmuse asi on kohati väga keeruline. Juba selle kahe kuuga olen ma nii nii palju läbi elanud ja enda kohta teda saanud. See pole enam 10 päeva kui Sa saad oma mõtted selgeks mõelda ja midagi muuta. See on kaks kuud, kus Sa näed ja tunned ennast täiesti võõras keskkonnas. Ma olen siin ka ikka käinud üles ja alla ja siis jälle üles ja alla. Uus töökoht, uute inimestega tutvumine, uus keel, uus kultuur, uus olukord- olukord, kus tulevad pinnale kõik need erinevad ebakindlused ja kahtlused, millega ma pole pidanud eestis tegelema, sest mul oli töö ja sõbrad ja kõik muu. Aga siin mul pole midagi, ma pidin alustama peaaegu nullist. See kogemus on tõesti suhteliselt hindamatu olnud.

Eile käisin Javieri sünnipäeva peol. Kaks eelnevat päeva olin onud sellises kahtlases kurjas ja küünilises tujus, millest täna pole enam raasugi alles. Juba siis ei olnud, kui ma eile õhtul koju jalutasin.

Olen saanud siit julgust, usku endasse, teadmise sellest, kes on arvatavasti need, kes jäävad ja kes lähevad. Kinnituse selle kohta kuivõrd ma oma perekonda ikka armastan ja kui väga nende armastus mind iga jumala hommik õnnelikuks ja rõõmsaks teeb.

Arusaamise kuivõrd palju ebakindlusi mul enda kohta on alati ikka olnud ja kuidas nad nagu liivalossid mere hajuvad koos kõige selle südamevaluga.

Kindluse, et professionaalse poole pealt olen ma valinud just selle, mida ma näen , et suudan iga päev ikka sama suure innuga tegeleda nagu eile. Minu lastekas koos minu lastekaperega ootab mind veebruaris ja Womentor jääb samuti alles.

Ma ei karda võtta, teha, mida ma tahan; ma ei karda olla KÕIK see, kes ma olen; ma ei karda öelda, mis ma mõtlen.

Ja kõige selle üle olen ma õnnelik, ja pikk tee on veel ees, kuid piisavalt pikk tee on juba käidud selleks, et ma ei saaks enam tagasi minnaJ

töö, kotletid, prantsuse keel ja sõbrad:)

2009-11-04T00:40:00.002+02:00

Tänane päev oli siukene tavaline ja tsill, nagu nad ikka mul siin on:)

Hommikul läksin tööle- olin väga asjalik, saatsin jälle kirju, kirjutasin asju, mõtlesin projektide peale jne.

Gerlindega tegime täna pikema lõuna- rääkisime tüdrukute olukorras maailmas, tulevikust ja väga huvitavatel teistel teemadel- see oli väga vaimutoitev tegevus.

4 paiku läksin koju ja siis pakkisin oma staffi kaasa ja läksin kuskil 5 paiku Fishi juurde- tegime kartuleid ja kotlette ja sõime ja siis hakkas ta mulle üht prantsuse keelset laulu õpetama, mis oligi õhtu eesmärk põhimõtteliselt :D see oli suht koomiline. Kokku võib selle vast võtta selle videoga, mis ta mulle lõpus näitas-

http://www.youtube.com/watch?v=Yxp3aybeQIs

Eks otsustage siis kuidas mul läks:D

8 paiku jõudsin kodumaale, mässasin veidi ja siis rääkisin tunni ja 4 minutit Xomiga telefonis. Nii äge ikka , et ma saan lauatelefonile skypega tasuta helistada- me like!

Jutuajamine oli väga vahva, tund möödus täiesti märkamatult ja naerda sai ka palju. Ohh, rääkida inimestega on ikka mida muud kui MSNis suhelda või skräppida- miski ei asenda seda pärisasja ikka, ja tunne on ka hiljem teistsugune- ja tulevikuplaane sai ka tehtud. Jõulud tulevad imelised:)

Aga 10 minuti pärast tudule!

Mida teha Sinise Esmaspäevaga?

2009-11-02T22:53:00.002+02:00

Täna oli astridil Sinine Esmaspäev.

Läksin tööle- connection oli aga internetti ei saanud- mässasin 20 minutit et netti saada- ja sain tööl niigi ainult tund aega olla, sest pidin kooli minema.

Jäin Dominikaga kohtumisele pool tundi hiljaks.

Läksime mind registreerima aeroobikaks ja maksma , kuis siis tuli välja , et see pole võimalik ja aeroobikatädi peab mind ise registreerima.

Läksin oma Unigrazcardi tegema ja siis sel noormehel ei töötanud printer ja lõpuks teatas ka, et mul on maksmata, aga mul oli makstud! Ja siis ta helistas ja siis me ootasime ja õnneks sai see korda , aga bürokraatiat kui palju! (vähemalt oli ta suht nunnu;))

Seejärel läksime Mensasse, et mulle hommikuks võileiba osta, kuid siis tuli välja , et võileiva osakond oli täna kinni!!!! Vabsee!!!!

Seejärel läksime Dominikaga saksa keelde ja tahtsin seal endale automaadist kohvi võtta ja seal seisis silt- piima ei ole ja suhkrut ka mitte ja siis lendas mu kott keset põrandat lihtsalt laiali!!!!

Ohh jeesus...

Siis pärast saksa keelt läksime dominikaga mind linna registreerima, sest sa pead seda tegema 3 päeva pärast saabumist:D ehhe jah, kaks kuud hiljem on kah vast ok. aga siis avastasime , et mul pole passi kaasas.

Siis sai karikas täis:)

Läksime Dominikaga poodi , ostsime hõõgveini(mis maksis ainult 1,29) ja läksime minu juurde ja hakkasime seda nautima:) Seejärel sai meil juba väga plaju nalja Özge sp planeerimise ja poola keele õppimisega!

Läksime siis uuesti proovima mind registreerida, see läks juba libedalt, sain oma saksa keele oskustega asjad isegi aetud. tulin sealt putkast välja ja Dominika teatas, et kõik nakatusid meie lõbusast tujust ja tahavad meiega linnas kokku saada, ja siis me läksimegi linna peale jalutama ja võtsime baaris ühed õlled.

Vahva lõpp Sinisele Esmaspäevale!

väljasõit ja halloween

2009-11-02T22:35:00.002+02:00

Reede oli väga tore päev. Sain lõpuks ometi linnast välja! Sõitsime tunnikese ühe Gerlinde sõbra juurde, kel on maakohas maja. Seda ei anna kirjeldada, kuidas Graz väljaspool linna välja näeb, eks pildid annavad natukene edasi. Sellises kohas võiks ikka elada küll. Nüüd olen ma kindel , et mul peab olema tulevikus maakodu ja kindlasti peab ka olema loomad, muidu lähen lihtsalt hulluks. Seal oli kaks kassi ka, kes lihtsalt oli rõõm silmadele. Igatsen oma Mikit ja Mõmmit kohutavalt lihtsalt.

Istusime , sõime, rääkisime juttu(nemad väga palju ka saksa keeles!) ja käisime ka jalutamas. Natukene aega lihtsalt istusin ja olin. Sa tundsid nagu saad hingata jälle- järjekordselt seletamatu tunne. Selline seletamatu kergus ja kodutunne, et Sa ei pea iga hetk vaatama , et Sa kuskile alla ei jääks ja see looduse ilu lihtsalt täidab Su vaimu ja hinge ja Sa tunned vaid ennast osana millestki ürgsest. See oli lihtsalt nii hea tunne!

Pärast seda sõitsime koju ja aeroobika jäi küll ära, aga siis läksime õhele ärasaatmise peole, kus ma sattusin juhuslikult Liisiga kokku- see Eesti tüdruk siin Grazis!!!! See oli vahva kokkusattumus, pidu oli tore:)

Laupäeval magasin kaua ja nautisin seda, et korter oli minu päralt, sest Kai oli kuskil pereüritusel. Kella 6 paiku tulid tüdrukud minu juurde- Martina, Dominika, Orsi ja Nicole. Tegime ettevalmistusi halloweeniks ja laulsime karaoket- sellest jääb alatiseks see naljakas vide ka:D Meil oli väga lõbus, ja suundusime edasi peole. Pidu oli selline keskpärane ja ei miskit erilist- jõudsin juba kenasti kell 1 koju ja vaatasin lihtsalt 2 tundi filme. Samas, ses õhtus oli ka midagi- Benjamin on tagasi ja see oli naljakas kuidas ta Dominikal palus ära minna , et ta saaks minuga omavahel rääkida. Ma olen selle jutuajamise üle igatahes väga uhke, ma olen suureks kasvamas vist:)

Pühapäeval olin samuti kaua voodis:D:D tüdrukud tulid kella 6 paiku oma asjadele järele ja tegime väikese kohvi ja rääkisime peomuljeid ja inimestest ja sellest , kuidas Miruna kirjutas Dominika käevarrele Ich liebe dich..ehhe..tegelt miitte, ta kirjutas ich liebe dick...aga dominika sai sellest hiljem teada:D mängi veel saksa keelega eksju. Saime järjekordselt naerda- mulle need tüdrukud meeldivad:)

"Väikese Puraviku" muinasjutt

2009-10-30T00:14:00.003+02:00

Seitsme maa ja mere taga ta elaski- väike Puravik. Väike kivipuravik, ainult, et tema oli eriline. Mitte keegi suures laias metsas polnud veel näinud nii säravat kollast puravikku, kui seda oli Väike Puravik. Ta oli kõigi lemmik- temaga käis alati kaasas soojus, ja päike ja rõõm. Ning kõik tahtsid selle lähedal olla. Kõik küsisid kogu aeg- kus on "Päikseke" jäänud, või "Väike Südamesoojake" või "Rõõmupall". Keegi ei küsinud kunagi, et kus on "Väike Puravik". Ja isegi oma rõõmsas südames ta vahel küsis ise, et kus on "Väike Puravik", sest tema nägi teda igal hommikul kui ta peeglisse vaatas, kuid kui keegi teine teda ei näe, kas see siis tähendab , et teda pole olemas?

Ühel hommikul ta lihtsalt tundis, et peab teada saama, ta peab teada saama, kus on "Väike Puravik" ja ta võttis on reisikübara ja läks teda otsima- võib-olla leiab ta suure metsa servas kellegi, kes tunneb "Väikest Puravikku" ja oskab ka talle öelda...

jätkub...

Rutiinne neljapäev

2009-10-28T23:35:00.002+02:00

Hommikul läksin tööle, päeval olin tööl:D Hääl oli nii ära, et see oli uskumatu- ma arvan et see on sellest nohust ja kõigest. Gerlinde tegi mulle suure tassi sellise erilise ravitee- kaks pakki kummalit, värskelt pressitud sidrun ja mesi- kohutavalt hea oli!

Pärast seda jõudsin kuskil 4 paiku koju. 5ks tuli dominika mulle külla- tõi pannkooke. Siis korjas Fish meid minu juurest üles ja läksime linna peale, kus meiega ühinesid Martina ja Julian. Istusime ja rääkisime igast teemadel(ehhe...on ikka teemasid vahel:D)

Dominika ja Julian läksid edasi Pub Crashi tegema, mida ülikool korraldas- nad pidid 4- ja pubi külastama siis:D Meie ülejäänud kolm läksime Jakominiplatzi ja võtsime ühe kebabi õhtusöögiks ja läksime koju:)

Reede päeval läheme ühe gerlinde sõbra juurde nö maakohta- nii ootan juba seda! veidike väljaspool linna kah:) Homme pidavat aasta suurim pidu olema- ülikooli avapauk siis- no ma ei tea...

Rääkisin täna Gergöga ka. Pidid Davidiga arutama, et millal muidu neile sobiks , kui ma külla tuleks...ja oi, kuidas ma tahaksin minna. Nii-nii-NIIIIII väga tahaks:) elame näeme

-side lõpp-

teisipäev-kuupäevadest pole mul väga aimu ja ei viitsi vadata ka:)

2009-10-28T00:47:00.002+02:00

Tänane hommik oli tore, läksin tööle ja olin asjalik. Siis muidugi sain väga väga halva uudise. Ma ei saa enam õppelaenu võtta, sest minu kolm korda on juba ära võetud- see oli tõesti väga väga halb uudis. Perekond on mul ikka üle prahi- hakkasid kohe sellega tegelema ja nüüdseks on asi juba lahenduse leidnud:)

Lõpetasin töö kuskil pärast kella kolme.

Facebookis oli aga selline skräp-

Thanks for the Very Ins*** Person ! Jealous ! Working this afternoon ? I'm having some rest at home, nothing good to do today, If you fancy drink a coffee later just let me know !

Ja minu vastus Fishile oli siukene-

Always jealous of you;);))(NOT!!!!!)- and jes, long holiday is over!(that means "astrid has to work again on afternoons") Coffee sounds gooooood!!!!!will let you know later;)
don´t hurt yourself by resting too much,)

Temaga on väga tore teravusi vahetada kogu aeg:D:D Kuna me elame samal tänaval, siis saime kokku ja läksime Hauptplazi kohvi jooma- väljas oli küllaltki soe, seega istusime ühes välikohvikus ja tekid mõnusasti ümber ja jõime caffee lattet- mõne aja pärast ühines meiega ka Javier ja hiljem Julian. Mina enamuse aja lihtsalt istusin kõht naerust kõveras:)tore oli...

Aga õhtu polnudki veel otsas...ruttasin kella 7ks siis töö juurde tagasi, sest meil oli salsa plaanis!!!! Ohh, see on ikka nii vahva, seal keerelda ja tantsida ja sööme ja joome veini ja räägime. Ja selle salsaga on üldse veider- esimest korda elus ma lasen(päriselt lasen!!!) mehel ennast juhtida ja saan isegi aru, kus suunas ja mil viisil ta soovib et ma liiguksin. Mu partner on ka muidugi päris osav salsas ( kuigi loomulikult mitte proff).

Jõudsin koju kell 23.00. Ma vist ei mäletagi, millal ma nii varakult olen magama läinud! Kas see on normaalse elu rutiin???Mis hakkab tekkima???Arvan küll nii- arvan, et nüüdsest kuni jõuludeni elan ma Grazis. Homme lähen igast asjaajmisi ja pabereid ajama- no need ei saa ka otsa ma ütlen!!! Reedel sõidame töökaaslastega linnast välja ja laupäeval on muidugi HALLOWEENi pidu- minust saab kleopatra;)

La vie est belle;)

Mis assu-passu nädal otsa tegi?

2009-10-27T01:40:00.002+02:00

Nädala esimene pool olin väga asjalik- käsin esmaspäeval koolis ja tegin usinasti tööd iga päev. Neljapäeval läksime erasmuslastega suurele peole Postgarage´i- see on üks klubi. Seal oli ESNi pidu ja sai oma "rahvuslikku uhkust" näidata, ehk siis ma kõndisin ringi eesti lipp põse peal. Pidu oli väga tore ja vahva- sai naerda ja muidugi palju tantsida. Kella 2 paiku suundusin koju, tee peale jäi muidugi üks kebab ka(issand kui hea see oli) ja reede hommikul juba mõnusasti tööle:P

Reedel läksin kella 7ks trenni koos Dominika ja Öszkega. Astrid hakkas latiino-aeroobikat tegema;) Edu talle! Võttis ikka võhmale küll ja mõne uue liigutuse sai ka selgeks! Jõudsin koju kuskil kella 10 paiku, vaatasin paari filmi ja tudule.

Laupäeval läksime Fishi ja Javieri juurde kokkama- Dominika oli ka minuga kaasas. Mina tegin snitslit, mis kõigile väga väga maitses kusjuures! Väga hea lõunasöök sai ja oli ka lihtsalt tore. Sealt edasi läksime koju, aga siis tuli poole tee peal mõte minu juurde kohvile minna- läksime siis mina, Fish ja Dominika- ja jõime ligi 3 tundi kohvi:) Fish sai mu korterinaabiga ka kohe ühise jutu peale ja nagu ma aru sain, siis peaks meil nüüd ühine filmiõhtu tulema, ja muidugi kokkamine sinna juurde...

Pühapäeval magasin kaua ja tundsin ennast üldse natukene haigena, aga õhtul läksin välja, sest olin Dominikale lubanud, et tulen! Oli Dominika mentori üllatussünnipäev- sain seal ühe hispaani tüdrukuga tuttavaks- meil oli nii palju ühist kohe ja noh , kuigi on ikka aru saada, et ta on selline kuumavereline ja väga väga jutukas, siis loodan temaga varsti jälle kohtuda!Kristjani ja Preedikuga oli meil ka Skype kohtumine- need arutelud on alati põnevad ja huvitavad. Ahjaa, olen nüüdsest MTÜ Demokraatia.com asutajaliige:) Täitsa hull- kunagi tulevikus räägin sellest projektist lähemalt!

Esmaspäeval oli meil nüüd rahvuslik püha! Austria taasiseseisvumine. See ei mingit tööd ega kooli-jippi, kaua magamine ja päev otsa tsillimist, kuigi tegin ikka asjalikke asju ka-kirjutasin projekte jne. Heidi ja Helinaga rääksin- tegid mulle igast trikke:D Kärduga rääkisime telefonis 40 minutit (nii hea ikka , et ma lauatelefonidele tasuta helistada saan!). Iuliaga mõtlesime paar huvitavat asja välja- Basic livingu 4 uut reeglit, mida me mõlemad hakkame järgima ja mille katsepunktiks on HALLOWEEN:D ja siis pühapäeval raporteerime üksteisele- ta on ikka siukene teoreetik meil, nagu minagi:):)

Ja siis üritasin täna Monikat hulluks ajada, aga see lõppes hoopis sellega, et ta hakkas väitma , et mina olen hull- kuidas nii saab??? Ta on ikka igavene musipärdik, ma olevat kapitibu...no olgu, eks ma siis olen:P

Ja muidugi Kadri tõttu vaatasin vahel MSNI ekraani suu ammuli, küll sel tüdrukul on ikka elu:D kõht kõveras ja suu ammuli on vist ainukene viis temaga suhtlemiseks.

Carita üle on vaid hea meel ja ootan meie tulevast vestlust:)

Oi plinn, päris palju suhtlemist õhe päeva kohta või mis:)

Ahjaa, Kai tegi täna süüa ka- tüüpilisi Austria grillvorste- nämmnämm

Helina ja Miina ja konverents...

2009-10-26T17:46:00.002+02:00

Eelmine neljapäev nad siis saabusid! Pidin neile rongijaama vastu minema! Lihtne ju, teadsin , et pean nr 6 trammi peale minema ja asi korras. Läksin nr 6 trammi peale- aga nooh, see nr 6 läks teisele poole(no ausalt 50-50 võimalus oli ja nagu ikka panin mööda). Igatahes, siis tuli lõpp-peatus aj pidin maha minema ja eks ma siis läksin ka. Suht linna ääres oli see. Aga seal oli üks buss!!! Ja ma hüppasin selle peale, lootuses, et see sõidab kesklinna tagasi- tegelikult sõitis veel rohkem linnast välja. Ja siis ma olin seal pärapõrgus kuskil, keset väikest küll ja istusin lagunevas bussijaamas ja pime oli. Mis siis ikka, helistasin oma ülemusele, et see mulle takso telliks ja sitsin koju- 10 eurone väljaminek. Jõudsime kolmekesi kesklinna täpselt samal ajal! Nii hea oli neid näha! Läksime koju, sõime ja seejärel linna peale!

Osad minu sõbrad olid O´Brieni baaris- läksime sinna, seal oli päris tore. Eelneval õhtul käisin nendega kuskil iiri pubis jalgpalli korraks vaatamas ja seal jõin oma austria esimese siidri(strongbow)- see oli väga hea.

Läksime koju keskööks, sest pidime ju hommikul konverentsile minema.

Konverents

Esimene päev oli natukene pettumust valmistav, minu töötoas olid paar inimest, kes tahtsid keskenduda ebaolulistele asjadele kogu aeg ja oli üldse sellise negatiivse suhtumisega, samas sain nendega ikkagi hakkama ja olin enda üle uhke, et suutsin konverentsi tempot ja viisi suhteliselt hästi kontrollida. Reedel läksime kõik osalejad siis restoriani, see oli päris vahva tegelikult, Kai tuli ka meiega kaasa ja õhtu lõpus jäi ta natukene purju ja siis me kõik kolmekesi kiusasime teda natukene, igatahes sai nii palju naerda, et pisarad jooksid- pärast seda koju ja tuttu(ahjaa, helina värvis tegelikult mingi kella 1ni öösel mu juukseid-süsimust once again). Kai küsis vähemalt 4 korda õhtu jooksul "Olete te kindlad , et peole ei lähe?" - ta vist tahtis minna:) Aga ei, meie läksime vastutustundlikult koju tuttu.

Laup läks konverents juba kiiresti ja libedamat ja lõpetasime juba kella 3 paiku, siis shoppama aj koju!

Laupäeva õhtul läksime Bulgaarlaste poole peole ja hiljem klubisse. Tegima palju hot shote ja kõigile väga maitsesid need! Väga tore ja lõbus oli- nii hea oli oma inimestega pidutseda ja tantsida ja korraks ennast täiesti vabalt tunda:):)olid ajad olid majad. Kella 2 paiku läksime kolmekesi koju ära, istusime veel kebab-baaris(kuhu helina jättis oma fotoka, aga mille ma õnneks hiljem kätte sain) ja siis kkoju tuttu. Hommikul sõitsime taksoga rongijaama ja läinud nad olidki- mina läksin koju ja magasin kella 4ni:)

12oktoober

2009-10-13T13:58:00.002+03:00

Käisin pühapäeval erasmuslastega matkal, mägi oli nii järsk! Vahepeal oli lihtsalt täielik hapnikupuudus ja ma olen tähele pannud et sellistes olukordades läheb nägemine palju udusemaks alati:) Igatahes oli väga hea tunne linnast välja saada, midagi nii ilusat näha ja toredate inimestega koos olla. Koju jõudes olin must ja väsinud, aga vägagi rahul ja õnnelik:)Kai tegi õhtuks süüa ka- jeiiii!!!!

eile olin hommikul tööl, siis kella 12ks kooli. Saksa keelde!!! See oli vahva, meid pole palju ka, seega saan harjutada. Orkut on nüüd mul ka saksa keelne. Tubli olen! Siis tööle korraks ja siis jälle koju.

Vaatasin õhtul filmi Odüsseia 2001- no väga vähe sain sellest üldse aru:D:D

Täna polnud just kõige toredam hommik:) Nägin üht unenägu, mis oli väga hea, ja sellepärast see on väga halb:D sest paistab ju, et hea on halb- siis kui ta on unenägudes-- seletab ka minu veidrat tuju täna, kõikuv veidi:) ahjaa, ostsin eile lennupiletid ka ära!!! Saabun 21. detsember. kuskil kella 5 paiku peaksin tartus olema! Esimese asjana põrutan maale:D ja tagasi sõidan tartust viini 4 jaanuar:)

aga ma nüüd tagasi tööd tegema

õhtul salsa!

10. oktoober

2009-10-10T19:58:00.002+03:00

Eilne päev oli veider- esiteks olin väga väsinud, magasin natukene ja siis istusin kella 4ni öösel üleval. Vaatasin roswelli ja HIMYM. Ja siis oli see üks lugu, mida ma kogu aeg kuulasin ja vaatasin mingeid pilte ja sis kuulasin seda lugu jälle ja vaatasin pilte ja väheke mõtisklesin- üle mõistuse ma ütlen:D miks sellised mõtted?no mina ei tea:)hommikul tulin voodist välja kuskil kella 12 paiku. Sain Orshi ja Dominikaga kell 13.00 kokku ja pidime kohvile minema.

Kohvile me siis ei läinudki, aga saia võitsime küll:D Seal oli mingi võistlus, et Sa pidid vaatama teravilju ja need nende nimedega kokku viima olid kaer, rukkis, oder ja mais. Muidu oleks see väga lihtne olnud- ainult et ma ju ei tea kuidas on oder saksa keeles!!!!igatahes, kasutasin veidi oma loogikat. Esimesena sain ära arvata maisi- elementaarne. Siis tuli rukkis, sest sõna sarnanes natuke sellele, aga teised kaks ajas dominika sassi:D kuid ta andis ikka kõigile kaks saiakest:D naljakas ja vahva:D

Siis otsustasime minu juurde tulla ja hommikusööki teha ja kohvi juua. Nii hea söök oli ja nii hea kohvi!rääkisime ja naersime ja siis rääkisime ja naersime, lõpu poole ühines Kai ka meie vestlusega ja oli väga tore ja naljakas. Kaiga saame üldse väga hästi läbi ja tunneme juba vabamalt- tõi mu kappi igast ülikonnad ja räägime igast asjadest ja meie uksed on lahti, et me elame nagu ühes korteris ikka:D pidi täna süüa ka tegema, aga ma ei tea, kas ta siis teeb v mitte...temaga on päris hea nalja visata...

Täna välja küll ei viici minna, teen kodus mingeid asju ja vb homme läheme matkale!

ahjaa...Tüdrukutega otsustasime ka teha basic living´u järgmiseks nädalaks. Igaüks pidi mingi lubaduse andma! Orsi lubas et terve nädala jooksul ei jää ta kordagi omavahele ei Juliani, Fransesco ega Fishiga:D Dominika lubas, et ta käib kõigis loengutes ja valmistab nendeks ette ka! Ma arvan, et minu lubadus on kõige raskem:)Eks ma nädala pärast ütlen Teile kas see õnnestus või mitte:)

Ja hommikul saatis kärdu sõnumi!!!! Ta tuleb siia!!!!!piletid on juba olemas!!!!!Hakkasin kohe tema jaoks plaane tegema:DSaab väga äge olema:)

the morning after

2009-10-09T11:10:00.002+03:00

Hommikud pole just minu rida:)

Pidu iseenesest oli väga tore, hea ja lõbus:D Lõpus läksime veel Miruna ja Fish´ga kebabibaari- maitses hästi. Jõudsin kella 3 paiku koju. Aga no tõesti, peaksin mingi reegli tegema, et ei ühtegi sõnumit kellelegi ega scräppi ega sissekannet ega kirja ega midagi:D vaesed inimesed kannatavad minu pärast:) ja muidugi, oma korterinaabri võti õnnestus mul ka pooleks murda! Ma keerasin võtit ainult korra!(vähemalt seda ma väidan iseendale) ja juba ta oligi katki!oeh, pean sellega ka täna tegelema siis, kuid õnneks pole see väga hull. Kiri oli ka enam vähem normaalses laadis, eks näis mis juhtub:)ja skräp- no kui Sa ütled inimesele et sa oled SUUR AHV- võta heaks(ja ta teab, et see pole positiivse asjana mõeldud) ja saad isegi vastu skräpi "aitäh", siis pole ju hullu?????

ühesõnaga, õhtu tagajärjed on veel selgitamisel, kuid see on juba minevikus ja mina elan praegu ainult olevikule:)- pole mul ei minevikku ega tulevikku:)

8 oktoober

2009-10-08T14:21:00.002+03:00

Hoomikul tõusin tund aega plaanitust hiljem, ehk tõusin alles kell 10. Siis uimerdasin plaanitust tund aega kauem ja lahkusin korterist kell 11.00 , et minna ülikooli ja maksta oma saksa keele kursuse eest. 25 eurot:) loodame, et saan siis targemaks ka:D: hakkab siis toimuma esmaspäeviti kell 12-14, õnneks on Dominika ka seal:) Saab tore olema!

Seejärel jõudsin plaanitust tund aega hiljem tööle ehk siis kell 1. Ilm on ilus- eile oli 28 kraadi,)ja päike, täna on juba vähem, mingi 20 ringis:( Eile just arutasime, et minu suvi on nüüdseks peaaegu juba pool aastat kestnud. sweeeeeet

Tööl oli intensiivne, kell 4 oli meil skype-koosolek.

Siis kutsus Gerlinde mind pastat/pizzat sööma! Väga hea pasta oli! Ja siis veel Jakominiplatzil tegime väikesed dringid;) Gerlinde tegi kõik välja- mul on ikka tore ülemus, mul alati nii veab nende ülemustega:D Ellen-Ly-Ljuda-Gerlinde:D Vb on see tasuks sellele, et ma seda draakoni tädi välja kannatasin:)

Jõudsin alles 9 paiku koju- juttu jätkus kauemaks. Siis tegin arvuti taga igast staffi, mingi hetk rääkisin Kai-ga pikalt filmidest jne- meil on väga sarnane fimimaitse ja tal on mingi 400 filmi!!!! pluss seriaalid- nagu futurama, lost, simpsonid jm. Pakkus mulle igast filme ja nüüd on mul tegevust kui palju õhtuteks!:D kaks filmi on juba järjekorras. Kai on siis Gerlinde IT spetsialist/disainerist poeg, nii umbes 26-28 äkki? Pool aega elab ta siin aj pool aega Ameerikas oma tüdruku juures, kes on ameeriklasest tantsija. Ta on päris tore ja naljakas:)

Varsti läheme ühele vastuvõtule kuhugi...ärge küsige ma ei tea:D mingid tähtsad tädid pidid kohal olema igatahes:)

Aga täna õhtul ma filmi ei vaata- vaja teha igast seminariasju jne ja õhtul on pidu elizabetstrasel aj hiljem studentheimis;)

uued inimesed

2009-09-26T15:07:00.002+03:00

Tean , tean, olen hooletusse selle koha jätnud, aga tööl nii palju asju kogu aeg teha, ja siis tulen koju ja olen väsinud ja teen süüa ja räägin inimestega.

Päris palju jääb küll nüüd vahele, aga las minevik jääb minevikku eksju;)

üleeile läksin oma esimesele erasmuse peole, nad seal ESNi kontoris korraldasid midagi ja am facebookist lugesin ja siis seal ma olingi. Tükk aega veel mõtlesin kas minna või mitte, aga hea meel et läksin. Esimesed 10 minutit olid päris halad, seisin seal nagu viimane loll, kõik juba rääkisid kellegagi ja ma ei tundnud kohe mitte kedagi! igatahes, siis tuli üks ungari tüdruk minuga rääkima- Orsi, tema õpib juurat siis. Tore tüdruk, õhtu lõpuks jäi purju, selline sõbralik ja kohati naljakas:)

Siis sain osade poola poisside ja ühe poola tüdrukuga tuttavaks- nemad on minu lemmikud. Dominika õpib ameerika ajalugu ja samuti ka natukene psühholoogiat, temaga on väga põnev rääkida! Benjamin õpib arhitektuuri, ta on pool elu elanud Saksamaal ja osa ajast Stokholmis õppinud ja elanud samuti; väga intelligentse jutuga ja kirglikult suhtub kõigesse , mis ette võtab ja väga naljakas ja sõbralik; päris kena välimusega ka. Siis on meil veel Martineid kaks, üks on selline tillukene ja väga naljakas ja lõbus, ehtne lõbus poolakas, teine on selline tõsine oma põselohukestega. Bulgaarlastest on meil siis Vatseslav ja Eliz, Elizega hakkame vb koos orientaldance´i võtma, ta näeb välja nagu Mel C, ja ta on väga naljakas ja räägib inglise keelt natukene halvasti. Ja ungari tüdrukud- Orsi ja Nicole. No nicole, ei mäleta kõiki poisse , kellega ta esimesel õhtul suudles- ja nad on sellised lihtsalt sõbralikud ja hoolivad ja toredad. Pärast kontorit läksime pubisse- "3 monkeys"!, see oli päris vahva koht. Igatahes, mingi 1 paiku väsisin ära ja tahtsin koju, jäin enam-vähem Benjamile tee peale, ja siis ta saatis mind koju.

Eile käisime Elize juures korteris peol- olime kuskil 8kesi, rääkisime, tegime nalja, jõime veini ja siis rahtsime klubisse minna, aga see oli kuskil poole tunni kaugusel ja siis kõndisime sinna, seal oli jõhker järjekord ja siis kõndisime tagasi ja läksime ühte teise klubisse. Selleks ajaks olime jäänud Mina , Dominika , Eliz ja poola poisid ja bulgaaria noormees. Tantsisime päris palju ja väga tore ja naljakas oli. Mingi poole 2 paiku läksin ära ja Benjamin saatis mind koju.

Täna ei maganudki väga kaua, ärkasin üles ja tegin kohvi ja siis kõrvaltoas jalutas Mufa välja, see on Siraffi sõber Senegalist- rääkisime , sest ta oskab päris head inglise keelt, aafrikast ja õigustest ja sõjast jne. Päris huvitav oli. Tahavad täna mind hiphop peole viia, aga ma ei tea nooh. 3 päeva järjest? Ma olen ikka korralik tüdruk;)

lõpetan praeguseks, igast asju vaja teha...

11. sept

2009-09-11T13:49:00.002+03:00

Eile oli tsillimise õhtu- kokkamine, koristamine, duss ja vein, terve pudel seda- enam nii ei tee:)

Hommikul tulin tööle...

Ma ei tea, kas kõik austerlased on sellised või mis. tulin täna tööle, ja siis siin oli juba üks mees, kes on kunstnik ja teeb siin ka mingeid asju. Esiteks teeb ta juba ettevalmistusi õhtusöögiks- mis on peamiselt mulle mõeldud ja mis on alles õhtul!!!Ja siis küsis ta kas ma kohvi tahan, ja ma vastasin muidugi, ja siis ta lihtsalt ei teinud kohvi valmis, vaid tõi tassi ilusasti minu juurde ja piima ja suhkru ja lusika. Jeerum noh:D mitte et ma nüüd väga kurdaks muidugi...

minu jaoks on ainult natuke naljakas see, et nad joovad kohvi kuuma piimaga:D

Igatahes, hakkan kohe tööle:)

Aga niimoodi nad siin minu ära hellitavad. Mitte et ma poleks hellitamist väärt(A)

Praegu sään hommikust, võileiba...aga käägist tulevad NII head lõhnad...

9. sept

2009-09-10T01:09:00.001+03:00

Hommikul tegin endale rahustavat teed ja võileiba ja rääkisin pikalt Kärdu ja Caritaga. Kärdu vb tuleb mulle külla!!!Päidlad pihku eksju!

Siis tööle, rääkisime Gerlindega minu soovidest ja plaanidest ja siis tema ootustest.

Siis kell 14.00 pidin Uni Graz juures olema. Mingi infopäev. Ilusasti jõudsin sinna. Sealne koordinaator on väga tore, kohe väga väga. Rääkisime igast võimalustest ja siis kantakse mind Uni Graz nimekirja- saan väga odavalt saksa keele kursust võtta ja mingit trenni ka, tahaks küll väga:)siis ma eksisin Ülikooli kompleksis ära, seal on nii palju väljakäike, majasid uksi, hoove jne:D:D

Uurisin kaarti, kui üks tüdruk asutus ligi ja pakkus abi, viis mind õige nurgani ja andis oma kontaktid, et kui miskit on siis kohe võin joonistada ja kirjutada- nad on ikka nii abivalmid siin:)ainult kahju sellest, et erasmuse tudengid , keda mina nägin(noormehed) olid suht..tavalised...see vastu tänaval on need austria pikad noormehed juba teine asi...

jõudsin täpselt kella 4ks tagasi kontorisse, kus meil siis hakkas skype konverents, sain päris palju selgitada igast asju ja olin peaaegu sama tähtis kui Gerline, väga hea tunne oli:D:D

Siis 6 ajal korraks koju sööma,

Siis võtsime rattad ja sõitsime linnast välja, pidin peaaegu trammi v trolli alla jääma, suht napikas oli ikka, rattaga liiklemine on ikka suht keeruline:Därge aint emale öelge!!!

siis jõudsime kohale...mingi alternatiiv-performance näitus oli seal. Arvuti ja päriselu ja siukene alternatiivne noh. Päris äge tegelt, sellises suures kivist majas, ja seal olid telgi ja asjad püsti, kus inimesed elavad jne..huvitav kogemus igatahes...

21.00 jõudsin koju ja jõid oma regulaarse rohelise gurmans mate tee, mida ma ikka iga õhtu joon, umbe hää...

homme 10ks tööle:)

sweet dreams...

hõivatud tüdruk

2009-09-09T10:28:00.001+03:00

Hei kõikidele kallidele, kes seda blogi jälgivad;)järgmised paar nädalat tulevad mul vägavägaväga kiired, seega pole siin väga palju actionit oodata:)

kaon natukeseks radarilt ära, but i´will be back, siis kui kergemaks läheb;)

Graz

2009-09-08T12:30:00.001+03:00

Süidan praegu rongiga Grazi poole, kuulan muusikat ja vaatan ümbritsevaid mägesid, Väljas paistab päike ja on lihtsalt fantastiline vaatepilt. Tunnikese pärast olengi kohal ja kahe tunnikese pärast oma uues kodus.

Ärkasime Iuliaga kuskil ühe paika. Tegin hommikuks omletti ja uskumatu, aga see tuli isegi omleti moodi välja!!! Kristjani nõuanded ja tema jälgimine on lõpuks kasuks ka tulnud:D

Seejärel rongijaama. Tegin putkas passipildid, sest ostsin endale 20 eurose vorteilscardi, millega saab kõigilt austrias ostetud rongipiletitelt OBB 50% alla, ehk seejärel ostsin pileti Grazi, mis muidu maksis 33 eurot hoopis poole hinnaga ja see kaart kehtib terve aasta!!!Uskumatu eks…saan poole odavamalt reisida, ma olen nii jõhkralt õnnelik selle üle:D

Huvitavaid asju austria kohta. Hmm, klubides on väga harjumatu, et tantsupõrandal saavad inimesed suitsu teha, mul on nii hea meel, et eestis see ära keelatud on. Siis Austrias on avalikult joomine lubatud , isegi avalikus transpordis, jällegi veider v harjumatu mulle. Mis veel?Nende mägedega ei harju ma vist mitte kunagi ära:D:DSöögiga pole üldse probleemi, sest neil on siin kõike ja isegi musta leiba!

Otsisin facebookis ka grazi erasmuse grupi üles- neil on kolmap mingi tutvustav kohtumine, lähen crashin sinna ja uurin, kas nad minu õnnetukese võtavad ka sinna hulka ja kas mina ka saaksin endale mingi mentori:D loodetavasti ei ütle nad ei mulle:Dsee oleks natuke kurb aga nooh , eks ma siis mõtleksin midagi muud välja juba.

Jõudsin Grazi, Gerlinde võttis mu peale ja sõitsime koju! See oli kõik palju parem kui ma oleks iial ette kujutanud! Korter on väga ilus ja suur ja mõnus! Töö juurde 2 minutit, kesklinna 5 minutit…brr

Korterinaabriks on mul šokolaadipoiss Siraff, kes on 26 aastane,vallaline, tal on 1 aastane ja 3 kuune tütar, tal on oma firma , mis müüb Aafrikas ravimeid- tal on seal teine kodu ka. Lisaks teeb ta heategevuslikke projekte, et koguda ravimeid ja neid tasuta seal jagada. Tema elu motoks on „To forgive, forget and be lovely all the time“. See pidi õnne valem olema, lubasin talle , et proovin seda mõnda aega. Ta on väga tore ja huvitav inimene. Oli meile õhtuks juba söögi valmistanud ja tegi mulle ka hommikul süüa ja ma ei räägi siin lihtsalt võileibadest- tegi mulle sibulad ja mingid mereannid ja maitseained(mis oli lihtsalt nii hea!!!!!!) ja kohvi tegi ka mulle, ma ei tohtinud lauast liikuda ka mitte:D:D ja siis pesi pärast ise kõik nõud ära!:D mind hellitatakse ära nii. Seejärel olime temaga terve päeva linna peal, näitas mulle igast asju ja viis kohvi jooma. Täna sõitis ta tööasjus tagasi aafrikasse mõneks ajaks , aga kui ta tagasi tuleb, siis lubas mind oma sõpradega kohe peole viia:D Ta on orb, kelle üks austrialanna lapsendas, seega räägib ta väga ilusasti saksa keelt ja saan harjutada. Kuigi, ta andis mulle nädala aega, et keel ära õppida, sest siis ta muga enam inglise keeles ei räägi (mis sest et tal endal läks 5 aastat). Korterinaabriga on mul igatahes väga vedanud.

Käisin täna esimest korda üksinda linna peal, internetti otsimas ja poes. Interneti tädi ei osanud inglise keelt ja seal oli mul väga raske , sest ma ei saanud aru, mis ta tahtis. Mina tahtsin tunni internetti osta, mis maksis 0,84 eurot, kuid tema andis mulle mingi nr 16 ja seletas saksa keeles ja ei tahtnud mu raha, see oli väga halb, ta muutus minuga väga kannatamatuks juba, kuid lõpuks sain aru, et see oli arvuti nr ja maksmine toimub pärast ma ära lähen. Siis läksin poodi, müüjal oli minu visaga mingid jamad, kuid lõpuks läks päris hästi. Igatahes, tundsin ennast väga abituna ja üksi, olin natuke ehmunud jne , helistasin Caritale, kes mind juba oma häälega kohe maha rahustas, oli väga hea kellegagi Eesti keeles rääkida.

Jõudsin koju, tegin süüa, pakkisin veel asju ümber, koristasin, käisin duši all ja lihtsalt nautisin olukorda, päris mõnus igatahes. Homme esimest päeva tööl. Ahjaa, ülikooli juures käisime ka Siraffiga, rääkisin seal tädidega ja nad pidid uurima, et äkki saab mind ülikooli juurde registreerida , et ma saaks nende asutusi kasutada ja kuidas ma saaksin nende tegevustest osa võtta, igatahes lähen kolmap kell 14.00 sinna ja saan targemaks, tädi lubas kirjutada ka.

4. sept- ülejäänud päev ja öö

2009-09-06T00:11:00.002+03:00

Nii, istusin siis lennukisse ja sõitsin Riiga. Ootasin oma lendu, kui järsku Algis mööda kõndis:D nende lend oli edasi lükkunud ja nende värav oli pm minu värava kõrval- rääkisime veidi ja siis oli pardale minek. kusjuures, minu arust startis minu lennuk isegi enne kui nende oma, sest nende lennuk oli minu lennuki kõrval ja kui minu lennuk liikus, siis nende oma oli paigal:Pigatahes vahva , et ma neid ikka nägin seal Riias. Ja kata oli ka kuskil seal, aga teda ma ei näinud.

Iulia tuli mulle lennujaama vastu ja siis sõitsime tema juurde. Siis läksime kahe tema sõbrannaga välja kuskile jaapani v hiina kohvikusse- toit oli väga hea ja seltskond ka. Kuigi harjumatu on veidi see nende komme, et head aega öeldes antakse üksteisele mõlemale põsele musi. loodan, et ma Eestis seda väga praktiseerima siis hiljem ei hakka:P

Siis koju, magasime veidi ja sättisime korda ja klubisse minek. Club Loco ja teine oli mingi beachparty klubis Ride Club- nagu näha olin täitsa seal-http://www.puls4.com/events/eventPartypic?id=434688&orderby=0&userid=0

ja siia peak ka varsti mingi pilt üles tulema!

http://www.viennainfo.at/fotos/index.php

Klubi oli..hmm..teistsugune..muusika mulle väga meeldis, siukene hip-hopilik retro. Ja baarman tegi showd(kusjuures väääga kenad barmanid olid kõik) tule ja muuga..Austria meeste kohta, no ilusaid mehi oli klubis rohkem kui Eesti klubides tavaliselt kohtad ja sellised huvitavaid ja mitte nii üksluiseid, ilmselt eestis lihtsalt sellised ei käi klubis ja Austrias käivad kõik klubis:DJa nad olid palju rõõmsameelsemad ja vähem vulgaarsed, aga nooh see oli alles mu esimene klubikogemus siin Austrias:)

Läksime suht vara koju, sest tantsisime kogu aja ja olin reisist väsinud jne

Hommikul ärkasime ja säime hommikust ja jõime kohvi ja rääkisime hästi palju igast asjust - Iulia on väga tore ja meeldib mulle väga.

Päeval käisime Viini uudistamas siis, väga ilus linn ja selline arhitektuuriline ning palju skulptuure, mis mulle jälegi väga meeldib. Siis poodi ja tegime süüa- Iulia tegi kartuliputru ja mina Eesti-stiilis kotlette:Dvääääga hea söök oli;)magasime veic ja kuna Iulia on haige,siis välja me ei läinud ja vaatasime kodus lihtsalt filmi Kuldne Kompass- ei soovita, mõttetu.

Käisin ka korraks netis ja rääkisin inimestega, päeval veidi mõtlesin ka sellele, et ma siin üksi olen ja see on natukene harjumatu, et saan sellist hääletut eesti keelt ainult praktiseerida, kellegiga koos olla oleks ikka päris teistmoodi, kuid üritan oma saksa keelt praktiseerida ja Iulia on väga kannatlik minuga.

Homme kell 2 siis soidan ära Grazi oma koju 4ks kuuks. Ootan juba väga:)

4 sept. 9.18

2009-09-04T09:14:00.002+03:00

Hommikul kell 8.00 helistas Tädi malle, seejärel ljuda, keiu sõnum tuli juba 7 ajal jne:D Pagasi kaal 19,7 kg;Dkäispagas mingi 8 kilo- igatahes raskem kui rico:D:D

Olen veic unine, hommikukohv joomata:Daga päris 45-t eeku ei raatsiks maksta:D

Ma ei tea, kohele pole veel kõll jõudnud, et nüüd ongi kõik ja ei tule enam 4 kuud eestimaapinnale, aga eks see tunne ka tuleb...

Aga olgu...helistan nüüd emale:P

Varsti minek

2009-09-03T11:00:00.002+03:00

Teen siis oma viimaseid asju siin. Kell 18.45 läheb Tartust buss. Homme kell 10.10 läheb Tallinnast lennuk ning 12.55 austria aja järgi olen ma juba Viinis:)ja Pühapäeval peaks siis lõpuks ka Grazi jõudma!

soovige edu!

PS! nüüd saab sellest blogist 5ks kuuks minu reisiblogi;)

Austria-Graz-WoMentor

2009-06-26T12:23:00.003+03:00

Kõik on suhteliselt paigas- olen täitsa minemas- 5 kuud Austrias;)

Praktikaplaan erasmuse jaoks:

- Detailed programme of the training period:

September 2009- getting to know the organisation, assisting Gerlinde Hacker and coordinating the PR for European Federation of Mentoring for Girls and Women.

October 2009- monitoring the development of the European Federation of Mentoring for Girls and Women.

November 2009- project management and PR for the European Federation of Mentoring for Girls and Women. Coordinating the communication between member organisations.

December 2009- project management and PR for the European Federation of Mentoring for Girls and Women.

January 2010- project management and PR for the European Federation of Mentoring for Girls and Women. Creating a system for excepting new member organizations.

February 2010-making future cooperation plans and development plans for the European Federation of Mentoring for Girls and (for year 2010). Final evaluation.

- Tasks of the trainee:

PR planning for the European Federation of Mentoring for Girls and Women (WOMENTOR)

Coordinate the communication between members.

Lobbying and managing projects for WOMENTOR.

To create a system for excepting new member organizations.
Assisting project in the host organisation

Ja nüüd on meil ka lisaks projektiraha!!!!

Gerlinde kiri:

Dear all,

I am pleased to announce you that our project application has been approved. "Womentor" - training and networking - Youth in Action 4.3 was successful!

Short info: Duration: 01/08/2009 - 31/05/2010, two meetings: one in Graz one in Athens.

Expected results of the project are: 1) "European Guidelines for mentoring focusing on young women 2) development of new projects 3) Exchange of Good Practices 4) Public Relation 5) Increase the efficiency of our network.

And - Astrid was also successful with her application. She will come to Graz at the beginning of September and stay approximately five months.

This will be a big step forward for our federation!

Further information and discussion and planning on Wednesday on skype. Hope to meet you all there!!!

All the best

Gerlinde

"Twilight"

2009-06-25T16:45:00.002+03:00

Sattusin siin natukene aega tagasi ühte blogi lugema, kus oli lühike kommentaar "Videviku" kohta.

-----

"J.K. Rowlingu ja Harry Potteri fenomeni kõrval on Stephenie Meyer'i Videviku teema ikka hoopis uus tase. Eriti arvestades, et kui esimene neist on vaid kaudselt ühest teisest kuulsast saagast maha viksitud, siis teine neist kasutab oluliselt konkreetsemalt mitme teises allikas kasutatud elemente - vampiirid vs. libahundid ja vampiir armub tüdrukusse, kelle mõtteid ta lugeda ei suuda.

Kuid tulles tagasi efekti juurde, siis palun video. "

-------

Kirjutasin algselt ka sinna esimese-emotsiooni kommentaari:

Hmm, olles läbi lugenud kõik twilight´i saaga osad ja näinud ka filmi ja pidades end ikkagi suhteliselt intelligentseks ja laia silmaringiga inimseks:)Pean ma ütlema, et arvan, et Sul jääb nägemata see miski, mis peitub tegelikult fenomeni taga- kui mitte rääkida vampiiridest, libahuntidest, mõtete lugemisest(ja fännidest, kellest paljud on ilmselgelt kinnisideedega probleeme), siis selle saaga sügavusest tuleb miski sõnum, mis jõuab nii paljude "hingeni":P Mis see on?Sina ei tea, Sind arvatvasti ei huvita ja Sina arvatavasti ei huvita, mina võib-olla aiman.

Ja sain ka vastuse:

"Tunnsitan, et raamatut pole lugenud. Filmi aga põhjal võin aga öelda, et asi on kuidagi väga pinnapealne. Väidaksin isegi, et tegelikult pole seal seda "hingeni jõudvat" vaid see on vaid vaatajas endas, kes tahab seda seal näha."

Seejärel mõistsin, et niimoodi kommentaaride vahendusel vaielda on suht mõttetu ja tobe- nii otsustasingi oma blogisse kirjutada vastu-sissekande "Videviku" kohta ja panna siis kirja, mida ma arvan ja tunnen selle fimi kohta ning selgitada oma seisukohta.

Viidatud blogi autor väidab, et film on väga pinnapealne ning selles pole seda "hingeni jõudvat" vaid see on vaatas endas, kes tahab seda seal näha.

Kohati jääb viimane väide arusaamatuks. Mis on siis tema meelest see "hingeni jõudmine"? Ja mida siis need miljonid inimesed seal ise ette kujutavad?? See seisukoht on mulle tõesti arusaamatu. Kuidas võib filmi ja raamatute kohta, mis tõesti nii suurele hulgale publikule meeldib, väita, et selles pole midagi "hingeni jõudvat". Millele selle väite puhul toetutakse? Kaldun oletama, et isiklikule kogemusele ning võib-olla mõne lähima inimese arvamusele.

Videviku novelle on müüdud üle 42 miljoni eksemplari ja tõlgitud ligi 37-sse keelde. Kas see siis ei viita sellele, et ta on ikka miljonite "hingeni" jõudnud. Jah, muidugi, libahundid ja vampiirid- absurdsus, kuid minu arust kirjutatakse palju häid raamatuid just läbi metafooride. Antud saaga langem minu jaoks samasse kategooriasse, mis on seda saagat inspireerinud teosedki- "Uhkus ja eelarvamus", "Vihurimägi", "Romeo ja Julia" jt. See, et Videviku saaga on kirjutatud ebarealistlike tegelastega tähendab vaid seda, et see on fiktsioon, kuid kas sama saaks ka ju näiteks öelda "Kärbeste Jumala" kohta- sellist asja ei saa ju ometi juhtuda, kuid see, mida raamatu sisul "öelda" on?

Pinnapealne?Videvik?

Ma lihtsalt räägin natukene sellest, mida mina siis leian sellest filmist ja raamatutest, mis on minu jaoks nii "hingeni jõudev".

Minu jaoks on tegemist ideaalset armastust esitleva teosega. Edwardi tegelaskuju on mingil määral see ideaalne mees. Miks? Ta ei mängi. Ta on Bellale täiesti truu, ükski lugeja ei saa kahelda selles, et Bella on kõige tähtsam tema elus, kuid samas nii huvitavalt tasakaalus olevas elus. Bellaga täpselt sama moodi. Videviku saagas pole sellist hollywoodliku armukolmnurga teemat(vaatamata Jakobile on terve saaga vältel täiesti selge, et Edward tahab vaid Bellat ja Bella vaid teda). Ja film paneb mõtlema sellele, kuid inimsuhted on nii keeruliseks aetud- ikka ja jälle need samad mängud, omakasu püüdmine ja tobedused, miks minnakse lahku või mille pärast tülitsetakse. Saaga puhul on tegemist peaaegu ületamatu takistusega- põhimõtteliselt elu ja surma küsimus ja kuidas kõik muu muutub selle kõrval tühiseks.

Teine asi , mis mulle väga meeldib on Cullenite pere lojaalsus üksteisele ja perekonnaväärtuste esitlus läbi terve saaga(asendamatu lihtsalt). Samuti see võitlus "hea ja kurja " vahel, mis tuleneb faktist, et nad on vampiirid ja janunevad inimvere järele. Minu jaoks see sümboliseerib seda, et inimesed teevad ise oma valikud- kui sa otsustad teha halba või käituda ja elada teatud malli järgi, siis see sa oledki ja selle oled sa valinud. Jah, tihti teeb oma põhimõtetele kindlaks jäämine haiget, vahel füüsilist valugi, kuid oma "hinge" rahulolu(eneseaustamise) seisukohalt täiesti hädavajalik. Me valime selle, kes me oleme ning jääme endale kindlaks- ükskõik kuidas me ka ei tunne, et õige asja tegemine on nii valus.

Ja kas see pole mitte ilus asi , millesse uskuda, et maailmas võib olla headust, lojaalsust ja puhast ja vankumatut armastust. Jah, see film meeldib ka paljudele teismelistele tüdrukutele, kuid nemad on ka võib-olla kõige suurema sooviga leida , midagi ehtsat maailmas.

Muidugi, ebareaalne, absurdne, tobe- libahundid, mõtete lugemine, vampiirid...

Kuid usun, et ideaalid ja eeskujud peaksid eeskujud olema- ja see film on minu silmis vägagi heaks eeskujuks. Me võime närida nende detailide üle nii ja naa. Kõik ei olegi must ja valge.

Vot, see olekski mu vastukommentaar, kuigi kahtlen, et ma sellega kellegi arvamust muutsin, siis need , kes mõistavad , siis need mõistavad ning need, kes arvavad, et see kõik on ikkagi pinnapealne, siis tuleb siiski tunnistada endale seda, et selle arvamusega ollakse vähemuse, mitte enamuse hulgas. Samas, muidugi, kõigil on õigus oma arvamusele, kuid arvan, et mul on ka õigus tunda ennast mitte-halvasti ja mitte-piinlikult sellepärast, et mulle selline "pinnapealne ja lääge vampiirifilm " hinge läheb.

Carpe diem!

2009-06-25T15:43:00.002+03:00

Käisime täna Kataga muuseumis, täpsemalt öeldes kunstimuuseumis- Tartu Ülikooli Kunstimuuseum . Käisime vaatmas näitust Carpe diem!

Esiteks on juba huvitav see, kust tuleb väljend "Naudi päeva". See on ladina keelne väljend, mille on kirjutanud Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid Quintus Horatius Flaccus ning huvitav on see, et see on kirjutatud tuleviku pärast muretsevale naisele, et see elaks vaid ka oleviku nimel.

Teiseks saime puuteekraanil templit ehitada ja selle kohta lugeda, dooria,jooni ja korintose sammast kokku panna(millega me saime kusjuures hakkama!!!).

Kolmandaks saime igast riideid selga proovida ja vaasipuzzlet kokku panna.

Neljandaks maalisime ka 15 eeku eest endale väga ägedad savitopsid(Minu oma peal on öökull, carpe diem ja sigri-migrit, nagu Kata seda kutsus. Minul on loomulikult kasutatud palju kollast värvi.

Viiendaks, oi see oraakel seal! Kata küsis minu eest ühe küsimuse ja kohe kui tuli esimene sõna, siis vaatasime üksteisele otsa ja ma ütlesin vaikselt, kuid rõõmsalt- "deem, ju siis ikka on nii, mis ma ikka sinna teha saan". Oraakliga sai üldse nalja, aga väga vahva oli tõesti.

Ning täitsa lõpus viidi meid üles Tartu Ülikooli katuse alla, kus meile näidata Ülikooli kartserit, kuhu üliõpilasi omal ajal karistuseks saadeti- näiteks daami solvamise eest- 4 päeva. See oli samuti väga põnev. Kokku sisustasime ära 2 tundi ning edasi suundusime raekojaplatsi, kus võtsime mõlemad ühe külaomleti, kohvi ja Bailey´se. See on juba traditsiooniks saanud, et kui Kata Eestisse tuleb , siis teeme midagi kultuurset ja seejärel läheme kuskile istuma.

Eile olime Ljuda juures ja mängisime Sabotööri- väga hea mäng kusjuures. Täna sõidan vist siiski maale.

Suvi on päris tore, mitte ideaalne, aga siiski hea:)

Veel otsuseid.

2009-05-13T17:36:00.002+03:00

Eile tuli mulle Ljuda külla. Vaatasime üksteist nagu peegleid. Otsustasin seejärel, et kaitsen oma riigiteaduste lõputööd sügisel või järgmine kevad.

Õhtul olime Ljuda juures ja üritasime tempot maha võtta-olen nüüd õnnelikum. Kerli oli ka seal.

Homme on eksam ja eurovisioon.

Reedel lähen tööle- nüüd saab H. minna Aakresse.

Lauraga peaks tihedamini kokku saama nüüd.

5 minutit tagasi avastasin enda jaoks väga hea bändi.

Loen head raamatut hetkel- Phantoms of the Brain( Eestis seda pole- aitäh Ivo)

See bänd on hea, kuid...oeh.Kohe ei teagi, nii palju asju, mida ma ei teadnud(kui ennatlik minust).

Hetkel on ahjus kana küpsemas.

Öö oli rahutu- no milleks?

jah, on vaja lahendust.

"17 again"

2009-04-29T23:14:00.002+03:00

Mõtlesin hommikul, et "elu on lill", kuid nüüd hakkasin mõtlema, et mul pole ükski lill kunagi ellu jäänud. Olen nad kõik ära tapnud ju! Mida see siis tähendama peaks?Ei teagi kohe. Helina läks täna välja. Mina ei läinud.

Eile: ärkasin vara. Kell 8.30 purskkaevu juures. 10.30 kodu. 11.00 olin loengus. 13.00 pesin LV WC-s 40-t tassi. 17.00 Pirogov.18.00 kodu. 18.30 Werner. 19.15 treffneri kuju juures. 19.45 Werner. 20.00 Toome pood. 23.30 Une-Mati maal.

Ega tänane päev teistsugusem pole.ainult , et hommikul oli väga "elu on lill" tunne, aga siis käisime õhtul vaatamas seda "17 again" ja no miks peab üks mees nii ilus ja kütkestav olema, lausa frustratsiooni tekitav, kuidas võib keegi, keda Sa ei tunne ja kes on fiktsionaalne, Sulle tunduda NII ahvatlevana. Eestis sellist meest?Ja siis see tuligi.Väike kurbus ja väike soov jalajälgedest enda kõrval. oeh...

-Kevad-

2009-04-21T16:18:00.003+03:00

As I stare at the seeling

as I´m thinking of what I´m thinking

Oh the agony of the beauty

the breaking of the treaty

I wish and dream of the possibility

no, but it is not a probability

and even sad it cannot be

as its wonders I still see

I´ll have it in one way

but not like I dream today

as I stare at the seeling

these are feelings, I´m believing.

Ses kohatus maailmas otsin Sulle kohta

kuid kõik mu püüded jooksmas on luhta

mida lähemale Sa tuled

seda kaugemale viivad mind tuuled

leian ilu ja lohutust ning tormi

kõik see tekitamas minus on jonni

aga elu ei anna ega võta

seega selle üle ära Sa nuta

mu juurde, mu mõtetesse

mu hinge sügavustesse

ja samas ei kusagile...

ei kellelegi...

Kuis lasin endal jõuda hetke, mis paneb mind toas ringiratast tammuma. Ei saa olla õnnelik, ega ka õnnetu.

Ja see lubadus, tõotus, vanne- ei kuidagi mõtetest kao...

Kes teab konteksti?

2009-04-18T13:18:00.002+03:00

Kolmapäev-
22.00 Turu tänav
01.00 sisenen Bussijaama
03.00 väljun bussijaamast
04.00 põsemusi filipiinlaselt-zavood
05.30 pesen krooksus laudu
06.00 tõstan tühje taarakaste tagauksest välja- krooks
-ei, ma ei tööta seal-
Neljapäev
11.00 Helina: Kas Sa eksamile lähed?
12.15 teen eksamit
13.30 magan kodus
Reede
14.30 Vaatan ja kuulan - Mihkelson, Maripuu, Sepp, Tuiksoo ja Lotman-Lossi 3
16.00 Rehepapp
19.00 Kindralleitnant A. Laaneots ajab mind segadusse- vastuolu mõtete ja põhimõtete vahel-Atlantis
21.30 male

Kui peab otsuseid vastu võtma.

2009-04-04T23:08:00.003+03:00

Põhikooli lõpp.Keskkooli lõpp.Bakalaureuse lõpp. Mis edasi?
Idee järgi peaks tulema magister, doktorantuur, töö ja perekond.
Aga mina pole see, ma ei suuda minna seda teed mööda- seda on minu jaoks liiga vähe.
Samas olen aru saanud kui spetsiifiline see tee tegelikult on-individualism. See on tee, mille väga paljud käivad otsast lõpuni-pooled neist ülimalt rahul ja õnnelikud, pooled vaid elades nii, nagu "peaks" või "oleks kasulikum". Ja siis on need, kes teatud punktides avastavad, et see tee pole nende jaoks, et sel teel kaotavad nad enda ja see tee ei ole tee õnneni.
Võtab muidugi julgust normist kõrvale kalduda- mäletan seda aastat, kui otsustasin keskkooli ja ülikooli vahele jätta vaba aasta. Nii paljud arvasid, et kui mitte kohe, siis ei tule see mitte kunagi, eriti veel HTG-st ja ei lähe kohe edasi õppima. Kuidas nii saab?Aga sai, ja üks mu elu parimaid otsusi- ilma selle otsuseta poleks ma iial ennast leidnud ega leidnud seda, mis teeb mind tõeliselt õnnelikuks.
See annab mulle julgust ka praegu teha otsuseid, mis on minu oma tundmatu käänuline tee. Mul ei ole vaja ülikooli lõpetada, et saada hea töö. Juba praegu on mul olemas töö, mida ma armastan ja olen õppinud hindama mitteformaalset haridust. Sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kapital, eneseteostus ja enesearmastus- need on kõik komponendid, mis minu meelest viivad kohta, kus ootab õnn. Kui mul on need komponendid elus olemas, siis ma tean, et ma ei saa olla õnnetu. Kuid iga inimene on ainulaadne ja eriline, igalühel on vaja just temale sobivat teed ja otsuseid , et leida see elu mõte.
Mul on olnud nii palju valikuid, vahel mõtlen, et liiga palju valikuid, sest mida suurema hulga seast sa valid, seda suurem on tõenäosus, et teed vale valiku, kuid valiku tegemisi peab õppima. Õppida on aga kõige parem läbi praktika.
Minu valikuvõimalusi: Tartu Vangla sotsiaaltöötaja ametikoht ja töötamine koos Ljudaga; Lastekeskuse juhtimine, kiire lõpetamine sügisel; erasmus kuskil kauges ülikoolis; midagi muud?
Ja kuhu ma olen praegu jõudnud?
Olen teinud oma otsused ja valikud.

riigiteaduste bakalaureuse lõpetamine kevad 2009
välispraktika erasmusega Austrias(Graz)- sügissemester 2009/2010
sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureuse lõpetamine kevad 2010
??????magister UK-s sügis 2010??????

Nii kaugele olen siis praegu jõudnud, pole kindlasti mõtet kaugemaid plaane teha, sest jään ootama võimalusi, mis elu minu teele toob, et neist kinni haarata.

Olen veendunud, et kui ma jään iseendaks ja viin oma otsused täide, siis saab minust väga õnnelik inimene:)

-vahel on aga valikud ka rasked ja psühholoogiliselt ettemääratult kujunenud komplekside rägastikuks ja väljenduvad alateaduslikes otsustes, mis viivad silme ette ja kõrvadesse vaid selle, mida tead olevat vale, kuid mida usud olevat tõsi.

Tahan elada, vabaks kiskuda,

aga ma ei saa, olen väsinud.

Tahan elada, jälle armuda,

aga ma ei saa, olen loobunud...

-Tanel Padar "Tahan elada"-

-pealkirjatu-

2009-02-23T23:34:00.001+02:00

Jälle kord oled tõstnud pisarad mu laugele.
Millal saan ma andeks patu, mida ma ma sooritanud pole?
Jah, orkut on tõesti üks neetud koht...

Haiged inimesed mõtisklevad liiga palju

2009-02-21T13:38:00.002+02:00

siin ma nüüd olen. Kolmandat päeva vaevlen 38 kraadise palaviku käes. Laman voodis ja muudkui mõtisklen ja unelen. Olen viimastel päevadel palju MP-le mõelnud. "Maandumisplats". See kõik oli vaid aasta tagasi. Tollal olin ma küll täiesti mina. Mõtisklen ja mõtisklen, et mis Kasparist saanud on, vähemalt ma julgen öelda, et ta oli väga hea inimene. Ja ma mäletan, kuidas ta mulle novembris päkapikku mängis ja selle mandariini tõi. Ja kuidas tema kartis seda õudusfilmi rohkem kui mina:D(kuigi ta täiesti eitas seda). Mul on hea meel, et mul on ilusaid mälestusi:)
Ema läks poest jogurtit tooma!Jessss!!

See laul on kuidagi...väga hea...

The Rasmus "Living in a world without you"

It's hard to believe it came to this
You paralysed my body with a poison kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
You told me, my darling
Without me, you're nothing
You taught me to look in your eyes
And fed me your sweet lies
Suddenly someone was there in the window
Looking outside at the sky that had never been blue
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me
I will survive
Living in a world without you
It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
You put me together
Then trashed me for pleasure
You used me again and again
Abused me, confused me
Suddenly naked I run through your garden
Right through the gates of the past and I'm finally free
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me I will survive
Living in a world without you It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison Kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you It's hard that it came to this
You paralysed my body with a poison Kiss
For 40 days and nights I was chained to your bed
You thought that was the end of this story
Something inside me called freedom came alive
Living in a world without you
Ah, there's a world without you I see the light
Living in a world without you
Ah, there is hope to guide me
I will survive
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you
Living in a world without you

Täna Noorteraadios;)

2009-02-11T12:36:00.002+02:00

Täna on Noorteraadios võimalik kuulata Riigiteadlaste sõnavõtte teemadel Obama, Afganistan ja Anto Raukas(kes andis eile Labüründis RSR-i raames loengut kliimamuutustest, mis oli tõesti väga-väga huvitav-inimesed kliima jaheneb!!!).

Igatahes, saade tuleb eetrisse kuskil pärast kella 4-ja ja meie OMA ALGIS on ka kohapeal sõna võtmas- nii et kuulama ja mõelge, siis rasked küsimused ka valmis:P

Doris Kareva

2009-02-09T22:44:00.002+02:00

Me elu on me elu ainus mõte
(Doris Kareva)
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.

Mulle väga meeldib see luule, ja selles on peidus üks vihje, üks saladus, mis hoiab endas nii palju teisi saladusi ja ma olen õnnelik, et ma tean, et mõned inimesed teavad, mis saladust veel see luule minu elus hoiab:)

TASKU

2009-02-09T22:20:00.003+02:00

Ma tõemeeli hakkan varsti seda kohta kartma, samas tean, et tegemist on vaid mu sisemiste hirmudega. Viimastel kordadel, kui olen sinna juhtunud, siis olen näinud "hallutsinatsiooni" või midagi sellist. Nägin täna jälle üht, otse Rehepapi ukse peal. Ja olen segaduses, mul polnud küll prille peas, kui üks inimene möödus minust väga lähedalt ja ma arvasin, et see on keegi, keda ma kunagi tundsin, kuid samas polnud ma üldse kindel kas see oli tema. See, kes vastu tuli oli kuidagi teistsugune ja ma ütleksin isegi et liiga lühike, too inimene polnud ju nii lühike?või oli? Ja ma tõesti kardan, et on suur võimalus, et ma ei tunne seda inimest isegi tänaval ära, kui ma peaksin teda ka nägema. Võib-olla on tegemist minu foobiatega, ma ei tea. Isegi tema pilk ja reageering, ma arvan, ma loodan, et isegi selle mõtlesin ma välja. Ma kujutasin ette , et ta tundis mu ära ja ta nägu väljendus ebamugavust- halvas mõttes. Nagu oleks ta näinud midagi, mida ta häbeneb, midagi, mida ta kahetseb. Minu suurimaid hirme nimetatud inimese puhul- et tal on vaid kahetsus. Oleksin ma võinud endas kindel olla, oleksin tahtnud vaid "tere" öelda:)

I miss you too...

2009-01-31T11:09:00.002+02:00

Igatsus?Kas seda annab sellise sõnaga kirjeldada. Ma olen väga hea kujutlusvõimega ja vahel ma igatsen vähem, sest oled seal, minu mõtetes või tuletab Sind meelde üks helisev üksik kuulike minu kotis. Kuidas mu pilk peatub alati, kui näen Sinu nime MSN-is seismas. Vaatasin nädalavahetusel pilte, mida seinale panna. Seal oli mälestused, mis vormuvad igatsuseks igas mu mõttes. Kaks kummalise kumaga noort neiut. Pilt perekonnast, keda pole nii ammu näinud. Tartus on lihtsalt nii palju, mis Sind meenutab. Kui lahkun töölt...see kaunase puiestee...need lilled minu toas, koos paberile kirjutatud lubadustega sõprusest. Lumi ja kohvikud, kus me ei joo parasjagu just kakaod...ja Su blogi, mis vilksatab mu silme ees mitu korda päevas...lootes lugeda Sinu mõtteid ja olla osa Sinu elust. Mis on tihti?Kas iga päev on tihti?kui jah, siis mina ka...tihti...
Kõik need korrad, kui midagi juthub..head või halba...ja ma tahaksin oma rõõmu või muret jagada, aga ma ei saa. Jah, selle igatsusega käib kaasas väikene kurbus- kurbus pildialbumi pärast, mis jäi tahtlikult poolikuks;pildialbumi pärast, mis vahel ähvardas igavesti jäädagi poolikuks. Aga mina usun, ja usu Sina ka- Mina ja Sina, see ühendus meie vahel(mis vahel paistab nähtamatu ja olematu) on seal, on kogu aeg olnud...Ja kunagi, saame tagasi kõik selle aja, mis kaotsi on läinud...
miss you too. Ja mõtlen Sulle tihti.

Uus ilmakodanik

2009-01-23T20:51:00.002+02:00

22. jaanuar kell 23.06
kaal: 3258 grammi
pikkus: 50cm
Väike beebi-poiss, hetkel veel nimeta:)-väike marko krillo-merle mats:D
Poiss on väga krimpsus, roosa ja kohutavalt armas.
Ja mina olen nüüd kolme armsa noormehe tädi!

Reporter 10 jaanuar 2009 kell 19.00

2009-01-11T16:53:00.002+02:00

Huvitav vastukaja oli minu intervjuule Reporteris. Enamus teksti jäi küll kahjuks välja , kuid me tõesti ei mõista miks Aeg-Ruum ja mitte meie.
Anne kõne oli väga valus, ma pole uskunud, et ta kunagi niimoodi võiks mõelda või mulle öelda.
Vanaema reaktsioon oli väga ootamatu, aga eks ma homme hommikul lähen talle külla ja räägin temaga pikemalt. Nii vahva, et mul selline vanaema olemas on:)
Netikommentaarid, eriti nagi piltide kohta- loomulikult valed, aga eks see jääb rohkem kommenteerija tunnistusele.
Meie "juhatus" ei ürita siin kellelegi näpuga näidata, aga Öökull on liiga tähtis meile , et lihtsalt nüüd leppida sellega, loomulikult see tegi haiget ja loomulikult oleme me segaduses.
Rohkem kommentaare mul polegi- kõik , kes öökulliga seotud on teavad, mis seal toimub ja minu sõbrad teavad mind. Nende arvamus loeb ja ma tean, et nemad toetavad mind.

Link intervjuule-- Reporter

2008----->2009

2009-01-01T12:14:00.002+02:00

Jumal tänatud, et see aasta läbi sai nüüd. Uus algus?;)
Jah, aasta 2008- polegi nii rasket aastat olnud pärast põhikooli ja pole ma midagi ainuke, kel see aasta nii raske oli või kellele see lõpp niimoodi raskeks kujunes.
Aga pikalt ei tahaks selle üle mõtiskledagi. Tükk aega mõtlesin, et kas tahan üles kirjutada oma top5 otsused või hetked(olukorrad,inimesed jne)ja otsustasin hetkede kasuks.

TOP 5 -POSITIIVNE
1. Helinaga koos elama hakkamine(vaieldamatult, kuigi ma päris tihti igatsen Keiut ja Neemet samuti ja meie õnne tn elu)
2.WOMENTOR(minu tööalane suursaavutus see aasta, mille üle ma olen väga uhke ja Austria reis jääb mulle väga kauaks kauaks mällu)
3. Üks kaart, üks sõnum ja üks lootus.+Stokholm(maailma parim sp kink üldse) "mul on ainult üks soov uueks aastaks""et kõik mu soovid täituksid uuel aastal"- uskumatu kuidas sellised väikesed asjad tooviad siukse naeratuse suule ja itsituse nagu ma oleks teismeline, kes sai just teada, et talle on suur üllatus tulemas, hea üllatus.
4.Davidi sõprus(Ungari ja Helsinki, need pikad kirjad ja vestlused Skype-s; hämmastav kuidas inimene võib tekitada minus sellise tunde ja nii hea oli kuulda ta häält 2009nda aasta esimeses tunnis, peab tulema hea aasta:)
5.2,5 esimest nädalat Matsiga. Tollal oli mul igatahes väga põnev ja ma olin vägagi õnnelik:)

TOP 5- NEGATIIVNE
1. Mariks muutumine- ühe tähtsaima inimese kadumine minu elust(vaieldamatult halveim asi, mis minu elus juhtus 2008)
2.Iseenda kaotamine suve alguses- suhtes, mis kujunes minu jaoks nii destruktiivseks.
3.Rasked ajad perekonnas(Isa, vanaema; jutuajamine emaga-brrr)
4."Pime keskaeg" detsembri alguses. Raskused kooli ja töö ja kõige muuga, allaandmine.
5.Valu minu sõprade silmis, ilu ja ehtsuse purunemine kildudeks; kõik negatiivsed asjad kokku minu sõprusseltskonnas ja neid oli see aasta nii nii palju....

Oleksin pidanud positiivse jätma lõppu, oleksin parema meeleoluga lõpetanud:D
Aga vaatan uude aastasse uue lootusega.

Head uut aastat!

Noortekeskus Öökull saatusest

2008-12-27T14:05:00.003+02:00

Ma võtsin noorsootöötaja koha vastu 2007 1 veebruar ja lahkusin sellelt ametipostilt 2008 märts. See aasta muutis mu elu- muutis mu valikuid ülikooli ja edasiõppimise suhtes, muutis mu unistusi ja ma olin leidnud midagi, mis tegi mind õnnelikuks- need noored ja need väljakutsed.
Ja nüüd Tartu Linn otsustab, et Noortekeskus Öökull pole väärt hoidmist...

Natukene aega tagasi saatsime sellise märgukirja:
Austatud hr Nikolai Põdramägi,
Lugupeetud pr Kristel Altosaar!
MTÜ Öökulli juhatuse liikmetena tahame täita oma kodanikukohust ja heaseista Öökulli noortekeskuse jätkusuutlikuse eest.
Panuses olev kiri on saadetud Tartu LV volikogu kultuurikomisjonile ja kultuuriosakonna noorsooteenistusele ootusega, et linnavalitus toetab jätkuvalt MTÜ-de poolt osutatavat avatud noortekeskuste teenust.

Parimate soovidega,
Ly Brikkel
Ljudmilla Atškasov
Astrid Mats
MTÜ Öökulli juhatuse liikmed
----------
Tartu volikogu kultuurikomisjonile 02.12.2008
Raekoda
Tartu linn
Märgukiri
Alates 2008. aasta kevadest on Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistus esitanud noortekeskuste esindajatele erinevaid visioone avatud noortekeskuste võimalikust arengust Tartu linnas. Igati on püütud avatud noortekeskuste poolt oma visiooni ühildada linnavalitsuse omaga. On leitud erinevaid innovaatilisi teid noortekeskuste tegevuste efektiivsemaks ja produktiivsemaks muutmiseks. Samal ajal on oldud säästlikud linna poolt eraldatava raha kasutamisel kvaliteetse teenuse osutamisel ja arendamisel vastavalt Tartu linna arengukavas aastateks 2007-2013 toodud noorsootöö arengusuundadele.
Lähtuvalt sellest teadmisest ja suundumusest esitasid avatud noortekeskuste juhid projektitaotlused 15. augustiks 2008 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale. Noortekeskuste meeskonnad on hakanud häälestuma üleminekuks uutesse tingimustesse (Loovkeskuse ja Tähe Noortekeskuse ühinemine Ropka noortekeskuseks, Öökulli noortekeskuse kolimine avaramatesse Anne Noortekeskuse ruumidesse). Novembrikuus saime noorsooteenistuse juhatajalt kuulda Tartu linna avatud noortekeskuste võimalikust mitte rahastamisest järgmiseks tegevusaastaks.
Praeguseks on välja arendatud üle-eestiline avatud noortekeskuste katuseorganisatsioon ja avatud noortekeskuste tegevusi toetatakse isegi riiklikest programmidest. Tartu arengukavas aastateks 2007-2013 on välja toodud , et "Tartu on noorsootöövaldkonnas eeskujuks nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil". Nii Eesti kui Euroopa tasandil võib näha just trendi, et avatud noortekeskuste tegevust on hakatud üha rohkem hindama ja nimetatud valdkonda arendama.
Tuginedes eelpoolöeldule jääb mõistmatuks ja valmistab pettumust kohaliku omavalitsuse võimalik otsus Tartu linna noortekeskuste teenuse ostmise mittevajalikkuse kohta.
Väärib tunnustust, et Tartu kannab laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit. Noortele suunatud tegevusi pakkuvad kodanikeühendused on siiani tundnud Tartu Linnavalitsuse toetust ning näiteks MTÜ Öökull on saanud 10 aasta jooksul välja arendada integreeritud teenusepaketi noortele.
Mõned faktid MTÜ Öökulli poolt osutatava avatud noortekeskuse teenuse kohta.
MTÜ Öökull on 2008. aastal Tartu linnalt saadud 119 000 EEK-suurusele avatud noortekeskuse toetusele hankinud kaasfinantseerimist 965 748 EEK. See tähendab, et noortekeskus on suutnud hankida iga linna poolt antud 1 kroonile 8,11 EEK lisaraha. Avatud noortekeskuse palgal on vaid 2 inimest: noorsootöötaja ja raamatupidaja. Ülejäänud töö tehakse ja projektid viiakse ellu vabatahtlike kaasabil, keda on organisatsioonis üle paarikümne.
MTÜ Öökull osutab linnanoortele integreeritud noorsootööpaketti: noortelaagrid, koolitused, teraapia- ja eneseabigrupid, rahvusvahelised kootööprojektid ja noorsoovahetused, huviringid, kampaaniad ja rehabilitatsiooniteenused, kus kokku osales sel aastal ligi 500 last.
MTÜ Öökulli erinevatesse projektidesse on kaasatud omaala tuntumad spetsialistid: Ljudmilla Atśkasov (Tartu vangla psühholoog) ja Imbi Suun (Miina Härma Gümnaasiumi psühholoog), Marina Paddar (Lõuna Politseiprefektuuri politseiametnik), vabakutseline terapeut-psühholoog Marika Käggo, Maila Korkmann (Tartu Vangla sotsiaaltöötaja) ja Kätlin Servet (Tartu Vangla sotsiaaltöötaja).
Vabatahtlike kaasatus. MTÜ Öökull on akrediteeritud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse organisatsioon. Noortekeskuse töösse on kaasatud vabatahtlikke teistest riikidest, mis on loonud lisaväärtust noorsootöös. Samuti pakub MTÜ Öökull saatva organisatsioonina võimalust eesti noortel saada töökogemus teistes riikides.
Praktikabaas tudengitele. Noortekeskuses on praktiseerinud vabatahtlikena Tartu Ülikooli eripedagoogika, sotsioloogia ja sotsiaaltöö eriala tudengid. Noortelaagrites on kasvatajatena kaasa löönud Sisekaitseakadeemia ja Lääne-Viru Rakendusliku Kõrgkooli tudengid.
Noorte kaasamine ja töö erivajadustega noortega. Tuleb tõdeda, et noortekeskuse põhiklientuuri moodustavad riskinoored, kellest üle poole on olnud õigusrikkujad. Noorsootöö valdkonnas töötajad teavad, kui raske on kaasata käitumisprobleemidega noori huvitegevusse ja meie organisatsiooni avatud noortekeskus on lävepakuks selliste noorte tänavalt kaasamisel. Me peame oluliseks, et nendele noortele on olemas koht avatuna 5 päeva nädalas kindlatel kellaaegadel, kuhu nad saavad tulla kasvõi oma muret kurtma. Organisatsiooni 10-aastase tegutsemise jooksul oleme kogenud seda, et hälbivale käitumisele kalduvad noored ei vaja niivõrd oskuste arendamist, kuivõrd esmalt emotsionaalset tuge ja kaasatust kompetentselt täiskasvanult.
Rahvusvaheline tunnustus ja tuntus. MTÜ Öökull on rahvusvahelise Tüdrukute ja Noorte Naiste Mentorluse Euroopa Föderatsiooni liige ja meie juhatuse liige Astrid Mats kuulub selle katuseorganisatsiooni juhatusse. MTÜ Öökull omab partnersuhteid üle 20 organisatsiooniga Euroopa riikides ja on mitme võrgustiku liige.
Noorteaktiiv. Noortekeskus tegutseb n.ö karjäärimudeli põhimõttel. Eeskujuliku käitumise ja aktiivse eluhoiakuga noored saavad kaasa lüüa aktiivi tegevuses. Noorteaktiivi ülesandeks on noorteprojektide algatamine ja ellu viimine. Noored on osalenud heategevusüritustel „Teeme ära!“ ja aktiivi enda algatusel läbi viidud üritustesarjas „Mina, noor, tahan aidata!“.
Tänu sellele, et meie organisatsioon saab osutada avatud noortekeskuse teenust ja hoida oma keskuse ruume avatud 5 päeval nädalas, on osutunud võimalikuks organisatsiooni sise- ja välisvõrgustiku töö. Linnapoolne avatud noortekeskuse toetus on olnud n.ö baasraha teiste tegevuste arendamiseks keskuses. Oleme nende aastate jooksul pälvinud noortepoolse usalduse ja nende kaasatuse aktiivseks kodanikuks olemisse. On kurb, kui ühe otsusega katkestatakse aastatepikkune koostöö ja noorte arendav tegevus MTÜ-de poolt pakutavates avatud noortekeskustes Tartu linnas.
-------------
Vastus, mis me saime oli järgnev:
Täname, et tunnete muret MTÜde poolt pakutava avatud noortekeskuseteenuse Tartu Linnavalitsuse poolse rahastamise pärast aastal 2009.
Kultuuriosakond peab oluliseks 2009. aastal avatud noortekeskuse teenusejätkuvat rahastamist, kuid jätkusuutliku ja kvaliteetse teenusepakkumise eesmärgil näeb vajadust lisaks mittetulundusühingutele toetadaavatud noortekeskuse teenuse pakkujatena ka munitsipaalnoortekeskusi.
Noorsooteenistus on kahe aasta jooksul viinud läbi avatud noortekeskustetegevuse analüüsi, samuti telliti 2007. aastal Tartu Ülikooli pooltuuring „Noorte vaba aeg ja noortekeskuste tegevus Tartus”. Analüüsitulemusena on selgunud, et mittetulundusühingute poolt pakutav avatudnoortekeskuse teenuse kvaliteet on ebaühtlane, nii finantsiliste kuitöökorralduslike põhjuste tõttu on raske leida või hoida ametikohalvaldkondlikke spetsialiste ning teenust kasutab küllaltki väike hulkTartu noori.
Anne Noortekeskusesse ja Lille Majja avatud noorsootöö spetsialistideametikohtade loomise kaudu näeb kultuuriosakond võimalust tagada avatudnoortekeskuse teenuse jätkusuutlikkust ja seeläbi kvaliteeti ningpakkuda osalus- ja tegutsemisvõimalust suuremale hulgale Tartu noortele.
Avatud noortekeskuse dubleeriva teenuse korralmunitsipaalnoortekeskustes peab kultuuriosakond õigeks eelpool nimetatudpõhjustel toetada munitsipaalkeskustesse loodavaid ametikohti.
Kultuuriosakond väärtustab MTÜ Öökull tööd erinoorsootöö sihtgruppikuuluvate noortega ja soovib kindlasti jätkata koostööd teistenoorsootöö teenuste raames.
Tartu Linnavolikogu kultuurikomisjon arutas 11. detsembril toimunudkoosolekul saadetud märgukirja, kuulas Kristel Altosaare selgitusi jaotsustas toetada linnavalitsuse seisukohta.
Lugupidamisega

Raul Oreðkin
Juhataja
-----------
Kas see ongi kõik? Kohe kindlasti mitte- Need noored, need inimesed ja see töö, mida me teeme tähendab mulle liiga palju. Võitluseta mina alla ei anna.
-----
Aitäh, kõigile, kes eilse päeva jooksul ühendust võtsid ja kurblikku uudist jagasid! Eile õhtul toimus juhatuse koosolek ja pärast seda väike arutelu noorteka töötajate ja vabatahtlikega.Kuna meie pikaajaline ruumide rendileping kehtib kuni juuli 2009, siis otsustasime selle ajani avatud noortekeskusena edasi töötada. Noorsootöötajat ei ole võimalik palgale võtta ja kogu lahtioleku aja katavad oma tegevustega huviringide juhid ja vabatahtlikud. Astrid Mats on nõus noortekeskuse vabatahtlike tegevust ise koordineerima. Väga tubli! Lausa päästeingellik! Kõik, kellel on häid ideid ühekordsete ürituste või pikemaajaliste projektitegevuste osas, olete oodatud 5. jaanuaril 2009 kell 18:30 noortekeskuse Öökull ruumides.P.S plaanime korraldada 2-päevast vabatahtlike koolitust veebruarikuu 1. või 2. nädalavahetusel Kambja noortekeskuses.
Rohket huvi ja abi ootama jäädes!Siiski... Öökull lendab edasi!
Ly:)
--------
Daamid ja Härrad,

Maailmas peab veel midagi head olema, mis siis, et ma ei saa selle eest raha, mis siis, et see aeg tuleb minu eraelust- vähemalt on mu Hing rahul ja hingata kergem, teades, et see, mis ma teen on tähtis, vähemalt nendele noortele...

Reede, 14 november 2008

2008-11-14T22:59:00.001+02:00

Viimati tundsin ennast niimoodi 28 aprill 2008, õhtu. Ja mul on hirm.

Julia

2008-11-10T21:25:00.001+02:00

iulia ütleb:
There comes a time in your life when you realize who will always matter, who does matter, & who never did. So don't worry about people from your past, there's a reason why they didn't make it to your future"

Ajaplaneerimine

2008-11-08T19:40:00.005+02:00

4 november 2008 osalesin Ljudmilla Atškasovi ja Imbi Suun-i(Tartu Vangla psühholoogid) töötoas ajaplaneerimise ja stressi kohta.

Väike kokkuvõte:

Aja juhtimine ja aja filosoofiline käsitlus

Ajajuhtimine tähendab rakendada oma käsutuses olevat aega tulemuslikult ja kõrvaldada tarbetult aega kulutavad tegurid. Samal ajal ei ole õige rääkida aja juhtimisest, kuivõrd aega ei saa vaadata juhtimise objektina. Aja asemel saab juhtida ja kontrolli all hoida tegevusi.

Konkreetsemalt on ajajuhtimine ühelt poolt päeva(nädala, kuu, aasta) kulgemise teadlik kujundamine ja teiselt poolt kogu oma elufilosoofia teadvustamine ja järgimine.

Rooma filosoofi Lucius A Seneca põhimõtteid:

inimestel ei oleks liiga vähe aega, kui nad ei kaotaks liiga palju aega.

ela olevikus, sest tulevik on tundmatu

elu kõrgeim eesmärk on jõudeaeg(siinkohal tuleks seda rohkem mõista kui kvaliteetaega)

-Kõige vajaliku tegemiseks ei jätku kunagi aega, aga kõige tähtsama tegemiseks on alati aega-

Väärtused on inimese individuaalsed uskumused sellest, mis on minu jaoks kõige tähtsam, mis on õige, mis on vale, mis on hea, mis on halb.

Eluvaldkonnas on mulle kõige tähtsam pere- et see oleks kaitstud.

Märksõnad: kuuluvustunne; kaitstus; turvavõrk; inimesed, kes tunnevad mind läbi ja lõhki; kindlustunne.

Mida tähendab kaitstus?- Kui midagi juhtub, siis on pere alati minu poolt, isegi kui nad seda täiesti õigeks ei pea.

Kuidas ma tean , et see mul on olemas?- Nad suhtlevad minuga pidevalt, aitavad ka siis, kui ma seda otse ei palu. Kui midagi head või halba juhtub, teavad sellest varsti kõik pereliikmed.

Tasakaalustatud eneseuuendamine
uuenemise 4 dimensiooni:

Füüsiline-hoolitsemine oma füüsilise keha eest

Hingeline- väärtushinnangute selgitamine, looduses viibimine, õppimine, meditatsioon

Vaimne- enda koolitamine, lugemine, planeerimine, päeviku pidamine, visualiseerimine.

Emotsionaalne/sotsiaalne- empaatia arendamine, sünergia, suhtlemine oluliste inimestega, sisemine turvalisus.

*Huvi pakkus mulle hingelisuse ja vaimsuse taoline eristamine.

Sisevaatluse tulemusena mõistsin, et minu kõige suurem ajaröövel ja segaja on minu iseloomuomadus end pidevalt tõestada ja seda töös, õpingutes ja eraelus. Kinnihaaramine igast tühisest võimalusest ennast tõestada.

Kuhu kaob minu aeg?

Prioriteedid on paigas , aga ma ei järgi neid

Korralagedus(ikka on midagi kadunud)

Läbimõtlematu töökorraldus

Mälu usaldamine üleskirjutamise asemel

Hüplev ja katkendlik tööstiil

Oskamatus väljenduda selgelt ja lühidalt

Kiireloomuliste asjade kuhjumine

Oskamatus EI öelda, siduvate lubaduste andmine.

Minu kirjavahetus Matsiga

2008-10-21T21:14:00.002+03:00

01.10.2008 03:11 oli minu hoti postkasti saadetud kummaline kiri:

Tervist!
Mina olen Mats. Ja kohe kindlasti olen ka mats.Üleväsimusest tegin lahti googli ja otsisin, et mis värki minu nimegaleiab. Ees ja perek nimi siis.Ma polnud varem täheldanud, et selline liignimi ka olemas on.Tead sa lugu rääkida?Nagunii saksa antud. Esivanem pidi sul siis jube sirge seljagapõlisjuurikas olema, et saks sellise nime andis.
matsid jäävad matsideks!
Mats

Esimesed 40 sekundit kahtlustasin pahatahlikkust, kuid keeldusin mitte-uskumast inimestesse ja võtsin seda kirja lihtsalt siira ja ausa kirjana.

Vastasin:
Tere,
Konkreetselt uurinud pole seda, sest miks peaksin laskma ennast iseloomustada sõnaga, mille võib-olla kuskil ammu-ammu keegi vihahoos või ülbuses on kellelegi andnud. Pealegi arvan, et nimena pole Mats halvatähenduslik ja polnud ka seda siis.Mees/naine teeb ikka ise oma nime. Aga kui sul huvi ja aega , siis võid muidugi omal käel uurida, kahjuks mina sind aidata ei saa:)

Edu Sulle!

Mats:
Hommik!
Tere Mats! :)
Ma vaatan, et sa kuulud juba sellesse põlvkonda ja kultuuriruumi, kes matsi nime ajalugu enam ei tea. Järjepidevus on katkenud.Sellest on väga kahju.Sa vist arvad, et mats võrdub imbetsiiliga?Ega sa ei tea matsi nime sünnilugu eks?
Kahjuks on matsid väljasuremise ääre peal.Matsi nimi väikese algustähega on põliseestlasele õilsa ja uhketähendusega, sest selle pani meile järjekordne orjastaja ja okupant.(umbes sama mis usa neegritele "nigga". Orjapidajate poolt halvustav,omadele pigem uhke ja ühtekuuluvust tunnet tekitav. Kasutusel alatiirooniliselt ja huumoriga. Ja seda võib suhu võtta ainult teineneeger.)Sa pole nõuka ajal elanud, aga ma arvan, et nõuka aeg oli eestlasele,matsirahvale palju kergem kui mõisaaeg.
Mõisaajal sai see matsi nimi alguse. Mõisnike poolt kohalikuleorjarahvale pandud nimi. Meid koheldi nagu koeri. Mats oli vägalevinud mehe nimi. Pea iga talu peremees oli Mats. Oleks iga teiseperemehe nimi Andres onlud, siis oleks nad ehk selle nime võtnud:)Nimena on nagu iga teine nimi. Tähenduselt määdab aga, kas onjärjepidev põliseestlane või siis uustulnuk, okupant, mõisa sabarakk,enese päritolu häbeneja, kunagist orjastaatust eitav. Selline indikaatornimi. Vaatad kuidas inimene seda nime kasutab ja kohe selge,kellega tegemist.
No on ka variant, et inimene on sirge seljagaeestlane, aga järjepidevus on katkenud.Aga matse on veel tuhandeid, neid kes ennast matsirahvaks peavad veel.Aga kogu eesti keelt kõnelevast rahvast ikka väga väike osa.
Aga nüüd pean ma lippama!Ehk seletan hiljemk pikemalt.
Matsi nime on au kanda!:)
Mats

Vastus:
Pealegi arvan, et nimena pole Mats halvatähenduslik ja polnud ka seda siis." Oma arust ütlesin ma siin täpselt seda sama, mis sina oma pikas kirjas. Ma lihtsalt ei näe, et mind kui inimest peaks nimi kuidagi iseloomustama ja ma seda kuidagi isiklikult peaksin võtma(välja arvatud fakt , et see näitab , et ma olen eestlane ja eestlaste suguvõsast)Ja muidugi on natukene hea tunne, et minu esivanemad olid põliseestlased jne. Ja ma tean , et mõisnikud panid selle nime halvustavalt, kuid samas eestlased ise isekeski seda selleks ei pidanud. Kordan oma lauset: "Arvan, et Mats pole nimena halvatähenduslik ja polnud seda (talurahva) seas ka tollal." Aga miks peaks mulle olema oluline miski, mis ma ise pole endale valinud?Võib-olla tõesti tuleneb selline suhtumine ajastust ja minu noorusest, kuid samas, miks see vaatenurk peaks halb olema?
Ilusat päeva;)

-astrid-
PS!Ma ei häbene oma nime ja pole seda ka teinud(võib-olla kui ma väike olin ainult). Aga ma samas ei tunne ka , et ma seda kaitsma peaksin;)
Ma tõesti ei teadnud seda kõike oma nime kohta, mis mulle> kirjutasid ja selle eest olen ma tegelikult väga tänulik ning seda oli> tõesti huvitav lugeda. Võib-olla peaks ikka veidikene uurima selle kohta> tulevikus.

Mats:

Näed! Sain mis tahtsin! :) Soov oli natuke maailmapilti raputada ja ehk huvi äratada. Ja ehk päästa veel mis päästa annab. Ma mõtlen kaduvat juurtega põlisinimest.Ma olen jälle tänulik oma vanematele, et nad mulle sellise nime panid.Liiga tugev nimi, et lihtsalt ID olla.Ma usun, et see nimi on mind sundinud uurima ja armastama oma kaugeleja sügavale ulatuvaid juuri. Ja sundinud ka kaitsma nende au, keselasid enne mind. Saksad sõimasid neid lihtsalt "matsid", nii et sülgelendas ja silmavalged punetasid.Just praegu tulen muinaspõldude otsimiselt. GPS asukohad määratud jailusa ilmaga lähen teen pildid.Hulga pärimust põhjasõjast kuni tänapäevani sai ka täna teada saadud.Hiies käisin ka. Ja Antsu käest küsisin provotseerivalt ka, et kas sa oled mats? Ants vastas, et loomulikult.

Ja nüüd ma tegelikult ei teagi, mis seisukohta võtta- kuidas saaks ma olla uhke , millegi üle, mida ma ise saavutanud pole? Ma pole selle nime heaks midagi teinud, pole seda välja teeninud. Oma vanemate pärandi üle peaks küll uhke olema, kuid ma ei tea- jätan oma seisukoha lahtiseks.

Igatahes aitäh Matsile- seda oli väga huvitav teada saada!Ja võibolla kunagi uurin selle kohta ka lähemalt.

*Sain oma eelmise kuu telefoni arve koos kõnede ja SMS-ide väljavõttega. Jeerum küll- oli mul tol õhtul siis tõesti nii palju öelda?

Kui oled osa statistikast???

2008-10-07T13:37:00.002+03:00

Ajavahemikus 4.-5. oktoober murti sisse Tõrvandi alevikus Papli tänaval asuvasse garaaži, kust varastati motokrossivarustus. Omanik hindab vargusega tekitatud kahju 100 000 kroonile. Samal perioodil on sisse murtud Tartus Võru tänaval asuvasse juuksurisalongi, kust varastati erinevaid juuksehooldusvahendeid. Samal nädalavahetusel kadusid Tartus Oru tänaval asuvast korterist erinevaid ehteid. Omanik hindab kahju 2000 kroonile.- Tegelikult läks lisaks ka terve DVD-de ja CD-de kollektsioon ja 1300 kr väärtuses olev telefon+ katkine aken ja mõlk külmkapil. Samas kuidas hinnata kaotatud pilte, videosid ja mälestusi, sest enam ehteid ntx mis läksid olid lõpu-jõulu-sünnipäevakingitused. Pluss see, et näiteks mina ei suutnud pühapäeva õhtul viia ennast nii kaugele, et oleksin julgenud üksinda seal ööbida.

Lähemalt artikkel: http://tartu.postimees.ee/061008/tartu_postimees/uudised/342822.php

Aga õnneks on tüdrukukesega ok ja saan talle varsti jälle lugemist õpetada:
Reede õhtul jooksis Tartus Kaunase puiestee 6 maja ees kõnniteelt ootamatult sõiduteele 8-aastane tüdruk. Politsei teatel osutus juhtum siiski õnnelikuks, sest 3. oktoobril kella 17 ajal toimunud liiklusõnnetuse järel ei tuvastanud kiirabi tüdrukul vigastus. Samuti ei saanud ühtegi kriimu tüdrukut müksanud punast värvi VW Sharan
Lähemalt artikkel:
http://tartu.postimees.ee/061008/tartu_postimees/luhiuudised/342793.php

Mälestus

2008-09-26T11:15:00.003+03:00

"Mälestus"
Käed liibuvad kätele ja silmad viivitavad silmil, nii algab me südamete lugu.On kuuvalune öö, heina magus lõhn hõljub õhus, mu vile on unarule jäätult maasja su lillepärg on lõpetamata. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul. See on andmise ja keelamise, ilmutamise ja taasvarjamise mäng. Mõned naeratused ja natuke argust ja pisut armsat kasutut tõrkumist. See armastus sinuja minu vahel on lihtne nagu laul. Ei mingit salandut teistpool praegust, ei võimatu püüdlemist, ei varju veetluse taga, ei kobamist pimeduse põhjas. Piisab sellest mida anname ja saame. Me pole pitsitanud rõõmu viimseni, et väänata välja temast valuviina. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul...
Vaata puud - nüüd suur on ta, kuid mäletad veel sõber Sa kuis läks see päev.Ma naersin Sind, Sa kurjaks said, sest istutades oli vaid üks oks Su käes.Ja kui lumi kattis kõik siis kartus, et puu surra võib Sult rahu viis.Sa jooksid välja iga tund, et pühkida ta ümbert lundma naersin siis...Süda oli soe Sul sees ning su mõistva pilgu ees oli mul nii hea.Miks see, et kingiks sain Sult ma kord sünnipäevaks kutsika ei unu eal?Ning mõnikord kui koju töölt ma jõudsin alles südaööl sain aru siis,et oodata mind raadio ees on vanu laule kuulates just Sinu viis
Mu kaotus on suurem kui aimasin ma tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks
Sul tihti oli muresid, kuid ometi Sa tegid nii, et ma ei teaks
Ma teesklesin, et olen karm, kuid kallistasid mind mu arm kõik muutus heaks
Ent ometi ma märkasin, et miski rõhus vaevas Sind, kui kauge tee
Kui varakevad oli käes ja linnud laulsid terve päev siis sündis see...Mu kaotus on suurem kui aimasin ma
Tahaks olla Su juures kui olla vaid saaks.Usalda armastust isegi siis kui ta toob valu. Ära sule talle südant. "Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid."Süda on vaid selleks, et anda ära pisaraid ja valu, mu arm."Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid."Rõõm on üürike otsekui kastetilk, naermise ajal ta sureb, aga valu on tugev ja põline, lase valulik armastus olla valvel Su silmis.Sel korral olid üks Sa kui varjuriiki endaga Sind loojang viis
Nüüd mälestus vaid saadab mind, kui ärkan öösel koju Sind ma kutsun siis
Elu tühjal laval ma nüüd kõnnin kus kord seisid Sa ja kasvas arm
Nüüd tuuli üle taeva käib ja pisaraid on lilled täias on elu karm.Mu kaotus on suurem kui aimasin ma
Tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks.
Mmm...Lõpeta siis viimane laul. Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks.Lõppegu lend läbi taeva tiibade kokkupanekuga peasa kohal. Olgu Su käte viimane puudutus leebe, nagu öö õis."
Seisa paigal viivuks oo ilus lõpp ja ütle oma viimased sõnad vaikuses."Kummardan Su ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada sulle su teed.
Category: Music
Tags:
Mikk Mikiver Heli Lääts Mälestus Armastus

Miks me mõtleme valesti (F. Bacon)

2008-09-20T18:49:00.000+03:00

Ma arvan, et kõiges tuleb süüdistada ikka inimest ennast ja mitte olusid ega loodust. Kui tihti kuuleme kellegi kurtmist, et mul ei olnud valikut ja ma pidin ja pean ja niimoodi kogu aeg. Mina aga usun, et inimestel on alati valik olemas, kuigi maailmas arvatavasti ei leidu inimest, kes poleks elus vähemalt ühte tehtud tegu või mõeldud mõtet kahetsenud. Elu oleks palju kergem, kui me suudaksime leppida oma otsustega ja mõista, et kõik meie valikud on tegelikult olnud õiged, sest inimene on ratsionaalselt mõtlev olend - ta otsustab selle kasuks, mis ta arvab, et on talle kasulikum.

Kahjuks peab aga paljudel juhtudel valima halvimatest variantidest parima ning kahetsetakse valitud otsust, teadvustamata endale,et see tegelikult oligi õige otsus. Näiteks mu vanem õde ei saanud kohe pärast gümnaasiumit ülikooli soovitud erialale sisse ja otsustas lõpuks aasta vahele jätta - mitte minna Tallinnasse õppima ega ka mõnda muud ainet, kus ta oleks sisse saanud. Paljud arvasid, et see on vale valik, et aasta tema elust läheb kaduma ja vahel mõtles ta seda ka ise, kuid ta ei lasnud sellel aastal niisama mööda minna ja otsis endale töö ja hakkas vabatahtlikku tööd tegema ühes noortekeskuses. Järgmine aasta proovis ta uuesti ja katsetel oli ka vestlus, kus pidi näitama oma CV-d ning ta tõesti arvab et tänu sellele, millega ta tegeles viimase aasta, ta tegelikult nii napilt sisse üldse saigi. Veel enam - ta hindab ülikooli nüüd palju enam ja kõigele lisaks sai ka hiljuti erialast tööd täpselt samas noortekeskuses, kus ta on vabatahtlik olnud. Nüüd ta teab, et ta valik oli õige ja tal pole tarvis seda kahetseda, kuid samas ma arvan, et on ka palju neid, kes ei tunnista seda, et miski, mis nad arvasid, mis tõi neile kahju, lõpuks ikka tõi endaga kaasa ka positiivset. Peaksime mõtlema sellele, kuidas oleme jõudnud siiamaani, kus oleme ja otsima neid otsuseid, mis meid selleni on toonud. Siinkohal ongi see koht, kus me minu arust valesti mõtleme, et näeme vaid seda, kui miski on halb või hea, kuid samas iga halvaga kaasneb ka midagi head, nagu iga heaga kaasneb ka midagi halba. Maailm oleks täis õnnelikke inimesi, kui kõik suudaksid leppida ja rahule jääda oma otsustega. Me tõesti mõtleme valesti, sest mõtleme sellele, mis juhtus, kuid tegelt peaks me ikka vahel mõtlema ka sellele, mis oleks võinud juhtuda- seda tehakse aga harva.

Ma arvan, et sageli on hoopis nii, et see valesti mõtlemine tuleb hoopis sellest, kui me mõtleme liiga palju - inimene on ikkagi loom ja peaks kuulama ja järgima oma instinkte natukene rohkem, kuid selle asemel kaalutletakse põhjalikult, et teha see õige otsus. Seejärel juhtub aga see, et juhus lastakse mööda. Pealegi - kui meil on liiga palju erinevaid mõtteid korraga, siis kuidas me peaksimegi oskama öelda, mis siis on see, mida tegelikult tahame. Ülemõtlemine on seega samuti minu meelest valesti mõtlemine.

Fiktsioon

2008-09-19T23:36:00.002+03:00

Fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on tegelikkusele mitte vastav ettekujutamise saadus ehk väljamõeldis ning eeldab sellisena niisuguste väljamõeldiste loomise tegevust, mis võivad teatud tingimustes osutuda ligikaudu võrdväärseks tegelikkusega (nt kunst, kirjandus, valeraha tegemine).
Eesti keeles kasutatakse peamiselt sõna adjektiivi vormi fiktiivne, mis osutab millegi petlikkusele, näilikkuse (nt "fiktiivne abielu").(Vikipeedia)

- igasugused "relationship status´ed" internetis- tihti nii kaugel reaalsusest.
- Me arvame, et inimesed näevad tihti meist endist vaid meie endi poolt loodud fiktsiooni ja paneme seda neile pahaks. Samas, kui mitte keegi seda mitte kunagi ei näe, kas ta siis ikka on olemas? Võib-olla oleme selle vaid välja mõelnud.
- tunded? Kui me midagi väga tahame tunda, siis millal muutub fiktsioonist emotsioon?

Tarkusepäev

2008-09-09T12:06:00.000+03:00

Kui väljas sajab vihma, siis olen mina seal igatahes kohal:)
Aga kui ei saja, siis kahjuks ei saa minna.

3.09.2008 toimub HTG Tarkusepäevake 3.0 – tule ja ole tark!

Kutsume kuulama kõiki HTG õpilasi (ka humanitaare: vaata teist loengut!) ja vilistlasi, kes tahavad silmaringi avardada või otsivad endale parajasti sobivat tulevikuteed. Seekordsed loengud kannavad ühisnimetajat Ilust (ja Inetusest). Üritus toimub HTG auditooriumis.

Järgnevalt on toodud ka seekordne kava koos esinejate lühitutvustuse ja loengu sisu kokkuvõttega. Kuulama ei pea kõiki loenguid, Sa võid enda jaoks ka ainult ühe valida. Kutsu kaasa ka oma sõbrad (ka väljaspool HTGd).

10.55
Kogunemine, avasõnad

11.00 (kui Sind huvitavad loodusteadused)
Loodusseaduste tundmise ilust
Mihkel Kree (TÜ füüsika magistrant, viibinud Toronto Ülikoolis ja CERNis)
Füüsikaseadused võivad anda elegantseid seletusi mitmetele tähelepanekutele nii looduses kui ka köögis - olete märganud vikerkaart või mune vahule löönud? Mõnikord võib esteetilise visuaal- või maitseelamuse kõrval proovida ka lihtsalt mõtlemiselamust.

12.00 (kui oled korrakski mõelnud minna õppima õigusteadust)
Seaduste ilust ja inetusest
Andreas Kangur (lõpetanud õigusteadused The George Washington University USAs; Praegu TÜ õppejõud ja Eesti Õiguskeskuse vanemkoolitusspetsialist)
Endale aru andes või aru andmata puutume õigusega kokku iga päev. Teeme asju, mida ei taha teha, kuid peame; loobume soovitust, sest see on keelatud ning valime nende võimaluste seast, mis meile on antud. Seaduslik ja ebaseaduslik on terminid, mis sageli omandavad absoluutse tähenduse. Tegelikult on see absoluutsus illusioon. Ilus või inetu - igaüks ise otsustagu.

13.15 (kui oled pauside sõber)
Puhkehetk iseenda poolt kaasa toodud näksimise ja joogiga

13.45 (kui Sind huvitab matemaatika või semiootika)
Matemaatika ilust
Kristjan Korjus (õpib Inglismaal Manchesteri Ülikoolis matemaatikat)
Matemaatika, jumalate keel, on täis perfektsust, mis on inimesi vaimustanud aastatuhandeid. Mis on selles keeles nii erilist? Mis on seal ilusat? Loengus uurime kolme märkimisväärse konstandi – arvude kuninga Pii, Euleri eksponentsiaalarvu e ja imaginaarühiku i – olemust, tutvume lühidalt nende ajaloo ja definitsiooniga ning loomulikult juhime tähelepanu nende ilule. Loeng lõppeb huvitava üllatusega, mille matemaatiline ilu võib silma märjaks võtta ka kõige mehisemal matemaatikul.

Lisainfo: Jaan ja/või Juhan Aru, esimees@gmail.com, jaan.aru@hu-berlin.de; õpetaja Kiisel

Üllatavad mõtted minu peas

2008-08-18T18:31:00.000+03:00

Viimastel päevadel olen juhtunud kuulama oma mõtteid ja see on kohati väga üllatanud mind, mis sealt vastu kajab.
Vaatasin eile sellist filmi nagu "Viimane samurai", olen seda vaatama hakkanud mitmeid kordi, kuid polnud kunagi lõpuni vaadanud või süvenenud- eile ma seda aga tegin. Seal olid minu jaoks kaks väga paeluvat ideed.
Esiteks- lilled. Peategelane ütleb suhteliselt filmi alguses sellise nö tarkusetera: "Inimene võib terve elu otsida seda üht täiuslikku õit ja see poleks mahavisatud aeg". Ja siis ma mõtlesin , et nii see ongi- on see ideaalne partner, ideaalne töö, ideaalne referaat jne. Olgu see ideaalne sina või olgu see elu mõte, aga me tahame seda üht unikaalset ja ideaalselt. Ning siis tuleb filmi lõpus hetk, mil see mees surema hakkab ja järsku ütleb ta , et nad on ju kõik täiuslikud-KÕIK. Ma hakkasin mõtlema sellele, kas see oleks võimalik, kas igas asjas oleks midagi täisulikku võimalik leida? Ja miks ka mitte- mõttel on jõud, mis tegelikult võib liigutada mägesid.
Teiseks-Vabadus ja Armastus. Minu lemmik luuletuseks on Petöfi lühike salm:Vabadus, armastus-need on mu igatsus. Annaks ma elu Sinu eest armastus. Ohverdaks armu ma Sinu eest vabadus. Ja nüüd seda filmi vaadates tekkis mul assotsiatsioon selle luuletuse ja filmi vahel. Inimene peab enne olema täielikult vaba, et kogeda armastust- seda pärisasja. "Freedomi" all mõtleks ma siin nii kehalist vabadust, kuid peamiselt vaimset vabadust- võitlemist oma veendumuste eest, võiu iseenda üle, võitu surmahirmu üle. Pärast selliseid võite tunned, et Sa suudad(võib-olla isegi väärid) armastust sellel kõige puhtamal kujul. Võib-olla saabuks ka siis hetk, mil tunned, et mitte miskit sinu sees ei kripelda.
Selliseid mõtteid , ja need olid kuidagi väga lohutavad ja head-tekitavad mõtted.
Lugesin just üht artiklit Lilit´ist- Õilsate orjataride Instituut. See oli üllatavalt hea ja huvitav lugeda, ja ma pole inimene, kes just tihti võtaks naisteajakirju niimoodi kätte. Ja see pani mind mõtlema, et mida minu ema mulle kaasa on andnud kasvatusega(kas siis tahtlikult või mitte) ja ma üllatusin, et see kuidas mina käitun on sarnase mustriga. Ja kui see häirekellasid ei tekita, siis mis veel:).
Igatahes, neid mõtteid oli veel, kuid hetkel rohkem ei kirjutaks vaid mõtleks neid mõtteid edasi.

2008-07-11T13:38:00.001+03:00

´Ohana tähendab perekonda ja perekond tähendab, et mitte kedagi ei jäeta maha- ega unustata.
-Lilo&Stitch-

nädala keskpaik

2008-07-11T12:00:00.002+03:00

Teisipäeva õhtul oli mul juba natukene parem. Läksime Kristjani ema juurde lõpuks Laulvat Revolustsiooni vaatama. Huvitav oli. Seejärel saime Hannaliisaga linnas kokku, sest tal oli sünnipäev ja tähistasime seda vaikset viisi suudlevates tudengites ja hiljem Hanneli korteris.
Oli lõbus ja lihtsalt hea.
Järgneval päeval läksime sama seltskonnaga korraks Itaalia restorani sööma ja seejärel sõitsin kohe maale.

Olin maal 15 minutit, siis võttis Anneli mu peale ja sõitsime Alatskivile Vihurimäge vaatama. Esimene poolaeg oli väga huvitav, teine mitte nii väga. Vihkamise ja armastuse suhe. Kättemaks. Valu , maad, raha, uhkus, alandus ja meeletu kirg ja keev veri. Raamat on loomulikult parem, aga nauditav etendus oli. Jõudsin maale kesköö paiku.

Eile õhtul käisin noorsootöötajate koosolemisel Triinu juures. Oli päris vahva ja veini taga jätkus juttu k kauemaks. Jalutasime õhtu veel Tammelinnast Annelinna taha nurka, ja nüüd olen ma jälle maal ja mõtlen, kas jääda nädalavahetuseks maale või sõita õhtul nädalavahetuseks Kauksisse.

-Kes sellest tervisest ikka hoolib, parem surra noorelt ja õnnelikult, kui vanalt ja mälestusteta-

Kuningvere 4-7 juuli

2008-07-11T11:35:00.004+03:00

reedel võttis Anneli mind peale ja läksime tema juurde, sain tagasi iseendaliku olemuse ja tunda, et võin uue inimesena Kuningverre sõita. Nii palju küsimusi.
Reede

jõudsime kohale kell 19.00- sel õhtul olime Merit, Kristjan, Anton, Anneli, Hannes, Rich ja James ning mina ka muidugi.
õhtu oli väga vahva, kuni... kell 06.00 moraalne dilemma- moraal võitis ja mina kaotasin.

Laupäev

ettevalmistused Hannese sünnipäevaks
õhtuks oli meid kokku juba 20 ringis
male(väga palju malet!), vibulaskmine, 6 inglast versus Eesti jalgpallis(Eesti võitis)
meeletu tants, saun ja kõik muu
kell 07.00 alustasime mängu "Sinu intiimseim saladus" väikese seltskonnaga. Kuidas mu kõhulihased hommikul valutasid. Sain magama 08.00 paiku hommikul.
Meeldivad vestlused Math-ga.+ teistega ka.

Pühapäev

puhkamine ja söögitegemine
pikad elufilosoofilised arutelud inglise keeles
läksin kalale kell 05.00 hommikul- ei näkanud küll ja magama kell 06.00 paiku.

Esmaspäev

hommikusöök, koristamine ja tagasisõit Tartu.

Kolimine

2008-07-11T11:24:00.002+03:00

Veetsin terve kolmapäeva oma korterit koristades. Nimelt tulevad omanikud tagasi ja me lahkusime sealt igaveseks.
Õhtul pidime vaatama Laulvat revolutsiooni aga see plaan jäi ära.
Mingi hetk tundsin meeletut rahutust(miski, mis mind kummitas juba Tallinnas ja päevi varem). Tundsin, et tahan vaid majast välja saada. Tahtsin vaid teada, mis minuga toimub. Läksin lõpuks Tubina juurde- istusin seal ja mõtlesin omi mõtteid, jalutasin veel linna peal ringi. Siis kui olin veidi rahunenud läksin tagasi koju.
Lugesin seda kirja, üht lauset, ja mõistsin, et mind oli valesti mõistetud ja siis ma vastasin.
Lugesin seda, mis olin vastanud ja mõistsin lõpuks ometi, mis toimub- hirm muutuste ees, meeletu hirm ja kõik muu ka.
Järgnenud MSN-i vestluse käigus sai mulle üha enam ja enam selgemaks, miks ma tundisn nagu ma tundsin. Lõpuks sain ma jälle aru , kes ma olen ja mis ma tunnen. Kuskil vahepeal olin ma enda kaotanud.
Neljapäeval pakkisin oma asjad kokku ja lahkusin Õnnelt igaveseks- lootusega, et vb Toomel hakkab mul uus elu, uue lootusega ja iseendaga.

"Tulevik on see, millega meil tuleb tegeleda"

2008-07-03T11:45:00.003+03:00

See on kirjutatud kuskil 3 või 4 aastat tagasi gümnaasiumis. Tollal olin ma väga uhke selle üle ja paljud ideed on siin siiani minu jaoks väga köitvad.

Hommikul ärkame ja läheme tööle või kooli, ärkame, et homset paremaks muuta. Iga päev võtame vastu otsuseid, mis peaksid meile garanteerima ilusad hetked tulevikus ning samas eirame fakti, et need samad otsused röövivad palju ilusaid hetki meie olevikust. Kas tulevik on see, millega meil tuleb tegeleda? Kas tulevik on meie elu eesmärk ja mõte?

Byron Katie arutles selle üle, kuidas saame me elada käesolevas hetkes? Ta leidis, et me juba teeme seda, aga me pole lihtsalt märganud. Kui masendavalt tõelähedane on see vastus meie ühiskonnas.
Ühel õhtul küsisin ühel oma sõbralt, kuidas tema päev möödus. Tema vastuseks oli:" Tööl läks halvasti, ilm oli kohutav(masendav päev?). Seejärel palusin tal öelda mulle, mis oli kõige ilusam asi, mis selles päevas oli. Ta mõtles veidi ja rääkis mulle, kuidas ta nägi tänaval üht ema oma tütart kallistamas ja kuidas mu sõbra võttis hingetuks tema kallima naeratus. Pärast seda, kui ma väitsin, et tema päeval polnud siis vigagi, pidi ta nõustuma. Kas pole see piisavaks näiteks, et me pigem kurdame, harva märkame olevikku ja peatume, et hinnata seda, mis meil olemas on. Unustame , et kella iga tiksumine toimub praegu. Samuti iga hingetõmme. [Kas meil ikka on vaja, et kõik foorid läheksid roheliseks kohe kui me sinna jõuame? Miks me ei võiks kasutada seda aega selleks, et üksteisele otsa vaadata ja kasutada seda hetke selleks, et olla koos?]

Tihti kuuleb inimesi ütlemas, et nad ei jõua ära oodata, millal nad täisksvanuks saavad, millal nad hea töö leiavad, millal neil ometi oma perekond on, millal nad lõpuks võivad pensionile jääda. Michael J. Gelb on oma teoses "Da Vinci dekodeerimine" selle kohta tabavalt öelnud- ootamissõltuvus, sest me ootame, et asjad läheksid paremini, kui nad on parasjagu kehvasti, või halvemini, kui nad on parasjagu hästi. Inimene ootab alati homset päeva ja seda isegi siis, kui see kätte jõuab. Kuid me ootame tulevikku endale teadvustamata, mida see tegelikult kaasa toob.

Leonardo Da Vinci- üks oma ajastu geniaalsemaid inimesi ja võib-olla terve inimkonna helgemaid päid ütles:"Nagu liblikat kisub valguse poole, ootab inimene pidevas igatsuses rõõmu, mille toovad kaasa iga uus kevad ja suvi. Ta on nördinud, et see,mida ta igatseb tuleb liiga aeglaselt, ega märka, et ta igatseb surma." See ootabki meid ju nii soovitud tulevikus- surm. Kas siis selle nimel me tegutsemegi- et tulevikus surra? Kas oleme unustanud, et selleks ei pea me midagi tegema, sest surm tuleb niikuinii?

Kui nüüd mõelda kõigele sellele eelnevale, kas siis tõesti seda me soovimegi? Millal mõistame, et meie olevik oli kellegi tulevik? Kas see ongi siis tulevik, mida inimene ihaldab? Kui ma mõtlen praeguse hetke peale , siis ma ei taha, et järgmine generatsioon mõtleks koolile, kui millelegi, mis tuleb läbida ja nii kiiresti kui võimalik, et lõpuks saaks elama hakata. See ongi juba osa meie elust. Õppimine pole kohustus, vaid inimese pidev arenemine, retk elu saladuste avastamiseks enda jaoks. Väikestele lastele meeldib õppida, sest nad peavad seda mänguks. Täiskasvanud aga peavad end mängudeks liiga vanaks ja õppimine muutubki vastumeelseks. Sellist tarkust antakse edasi põlvkonnast põlvkonda.

Hermann Hesse kirjutab "Demianis": " Olen olnud ja olen veel praegugi otsija, kuid ma olen lakanud küsitlemast tähti ja raamatuid; kuulan õpetusi, mida oma veri mulle sosistab." Seda peaksimegi tegema- kahtlema kõiges ja kõigis ning just kahtlema, mitte kahtlustama. Õnn ja tarkus pole raamatutes ega ka vanemate inimeste sõnades, vaid see on sügavale meie sisse peidetud koodis, mille igaüks peab ise lahti muukima. See on aga vahel meeletult raske, sest nagu matemaatikaski, võib vastus olla liig ilmne ja lihtne, et seda õigeks pidada ja inimene võib võrrandi(nagu elugi) muuta nii keeruliseks, et ei leia vastust mitte kunagi.

Zodiaak

2008-07-02T13:21:00.001+03:00

Kuskil kell 12.00 täna astusin sisse Lutsu raamatukogu Laste- ja Noorteosakonda(olin eksinud; nali naljaks, aga tegelikult olin ka eksinud- see õnnestub ainult minul nii et ärge järgi proovige!)Võtsin esimese kättejuhtuva raamatu ja istusin maha, et veidi puhata ja mõtiskleda.

"Astroloogiapiibel"
Põhjalik teejuht sodiaagimärkide maailma

Ei, ma ei usu ennustamisse, aga lugesin tähtkujude iseloomustusi ja mõtlesin, et kui üldse on kaht vastandlikku tähemärki, siis on need Kalad ja Kaljukits.

Kalad
* Märksõnad:
Kaastundlik, mõjutav, vastuvõtlik,ebakindlus, kujutlusvõime, kohanev,
müstika, üleloomulik ühendus, unistaja, korratus, hoomamatu, tagasihoidlik
Kaljukits
* Märksõnad:
Konsolideerumine, autoriteet,
autoritaarsus, distsipliin, alalhoidmine,
ettevaatus, vastutus, kohustus, järjekindlus
ühiskond, pessimism, ettenägelik, kannatlik, kitsarinnaline, paksunahaline

Kalad
*Isikupära:
Tüüpiliselt ebamäärased ja neil puudub fookus
Pehmeloomulised Kalad ei taha meelega
Kedagi solvata, on sellel tagasihoidlikul isiksusel
Raske öelda ei.
Kaljukits
*Isikupära:
Traditsioone austav inimene.
Küps iga üldiselt palju õnnelikum kui noorusaeg.
Alles siis, kui isiksus on end materiaalses maailmas
tõestanud, saavutades edu ja kindla staatuse, saavad
tema pehmed jooned esile tulla.

Kalad
*Mõistus:
Ebaratsionaalne, intuitiivne või illusoorne
Ja petlik.
Kalad võivad saavutada mõtteühenduse inimesega,
See võimaldab neil täpselt aru saada, mis tähendab
Asju teise inimese pilgu läbi näha.
Kaljukits
*Mõistus:
terav mõistus, mis võib kavandada pikaaegseid strateegiaid.
eesmärgile suunatud ja võimukas on kavandanud jäiga tuleviku-tee.
elutark ja praktiline, kuid piiratud mõttelennuga.

Kalad
*Emotsioonid:
Kaladel on emotsioonid peaaegu kõige alustoeks
Siin elus.
Nad on ebapüsivad isiksused, kes reageerivad
Emotsionaalsete stiimulitele vahet tegemata.
Ükski teine tähemärk pole nii süütunde aldis
Kui Kalad.
Ennast süüdlasena tundes ja piitsutades
Vähkrevad Kalad muremõtete käes kõigi nende
Pärast, kes kannatavad ja keda Kalad alt veavad.
Kaljukits
*Emotsioonid:
Ei saa öelda, et Kaljukitsel poleks emotsioone, pigem on probleeme nende väljendamise oskusega.
Enesekindla fassaadi all tunneb Kaljukits end sageli üksildase ja kõrvalejäetuna, ta on võimetu välja rabelema soojuse ja kiindumuse väljendamisega.
See tähemärk on karm kohtunik ja kriitik, ning lubab endale ainult seda, mida tuleks tunda, mitte seda, mida tunneb.

Kalad
*Varjukülg:
Kalade variisik on märter, kellele tundub, et teda
Tüssatakse ja kasutatakse ära.
See isiksus ei suuda mõista, millal on sobiv aeg
Lõpetada teistele hea tegemine ja neile
Andmine.
Kalade varju peamiseks iseloomujooneks on süütunne
Ja sellest tulenev lunastus ning eneseohverdus.
Kaljukits
*Varjukülg
Kaljukitse varju iseloomustavad kriitilisus, kitsarinnalisus, pessimism ja jäikus. sisemine rahuldamatus tekitab temas tugeva tunnustus- ja eduvajaduse.

Kaljukits
*Meeldivad asjad+ lemmikharrastused
kindlus, kord, reeglid ja eeskirjad
Küngaste otsas jalutamine või ronimine
meeldib lugeda, eriti biograafiaid ja ajaloolist teatmekirjandust
Kalad
*Meeldivad asjad+ lemmikharrastused
Kõik romantika, kunstilisuse ja müstikaga seotud; muusika, teater ja kaunid kunstid; meri
Kaladele sobib kõik, mis on veega seotud
Enamusele kaladele meeldib metafüüsika, romantilised õhtusöögid ja igasugune maagia.

Kaljukits
*Kohad
Afganistan, Mehhiko, Makedoonia, Kreeka, Endine Jugoslaavia jne
Kalad
*Kohad
Portugal, Skandinaavia, Prantsusmaa,Hispaania.

Kalade element on Vesi(elamine emotsioonides) ja Kaljukitsel Maa(elamine materiaalses maailmas).Kahe tähtkuju sobivus on 5 punkti skaalal 1. Elementide külgetõmmet esindab vaid lilla joon- tugev külgetõmme. Mis puutub Maa-d ja Vett, siis moodustab see sensuaalse paarissuhte, need kaks tekitavad kas elujõulise partnerluse või paraja segaduse. Mõlemad on nääklemiseks liiga rahulikud.

Vot siis- kasutanud olen vaid seda, mis raamatus on kirjas olnud. Ja minu subjektiivse arvamuse järgi(kolm Kaljukitse minu elus- Mart-põhikooli pinginaaber, Algis-gümnaasiumi klassivend ja Mats- ülikooli loengukaaslane)julgen ma öelda, et nii ongi!

Tahab keegi seda ümber lükata?Palun väga, see teeks mulle vaid head meelt!

Kehakeel e mitteverbaalne kommunikatsioon

2008-07-01T13:55:00.006+03:00

55-60% meie igapäevasest suhtlemisest moodustab tavaliselt kehakeel. 25% kuskil on sõnad ja nende taga peituvad tähendused ja ligi 20% meie hääletoon, kõnerütmn jne. Umbmäärased arvud, aga näitavad kindlat suhet.

Järeldus- kehakeel on oluline.

Pärast oma loengut Suhtlemispsühholoogi olen hakanud sellele väga palju mõtlema ja eksperimendi mõttes ka jälgima inimesi.
Sellepärast võib tihti näha mind vaikselt inimestele otsa vaatamas ja omaette arutlemas.

Mis ma olen siis teada saanud?

-Mina-

tänaval ilusat meesterahvast nähes, liigub pilk maha otsekohe, kui meie pilgud kohtuvad

ma suudan diskuteerida täiesti emotsioonitult(kehalises mõttes)-ühe itaalia noormehe feedback. Kuigi tuleb siinkohal arvestada ka seda, et itaallased on palju "liigutusterikkamad" ja neile ongi selline vaoshoitus täiesti mõistetamatu ja võimatuna näiv

ma suudan jätta naeratuse suule ka siis, kui saan väga halva uudise

enda kaitseks ristan tavaliselt käed

ma ei suuda 90% juhtudest valetada, kui ma vaatan inimesele parasjagu avalalt silma(kuigi, ma saan õnneks alati vastamata jätta või laveerida)

närvis olles närin ma oma huult või leian sõrmedele tegevust

-Teisi inimesi-

Olin kord ühe oma sõbra sünnipäeval(hästi halb aeg oli). Ma ei tahtnud seda välja näidata ja seega ei kadunud naeratus mu huulilt. 5ks sekundiks üks hetk ma lihtsalt ei suutnud ennast kontrollida ja lasin oma näoilme korraks langeda oma loomulikku olekusse. See oli tõesti vaid 5 sekundit. Ja siis tuli minu "Hingesugulane" minu juurde, kükitas mu ette ja küsis, Astrid, miks Sa nii kurb oled. See oli hämmastav. Ja ta teeb seda siiamaani, sellepärast ma kardan temaga kohtumisi vahel, sest ta loeb mu kehakeelt kui avatud raamatut, kuid samas- sellepärast ongi ta mu hingesugulane ja ta teab seda.

Ma ei unusta seda ööd vist mitte kunagi. Ma pole ei enne ega pärast Valget Jääkaru sellisena enam näinud. Ma tean, et alkohol võimendab emotsioone(olgu need siis positiivsed või negatiivsed), kuid tol korral oli selle inimese kehakeel nii palju ütlev. Kõik tema olekus oli nukker ja "maailmas pettunud-sest maailm pettus pidevalt temas?". Ja ühel hetkel panin ma lihtsalt oma käe tema käe peale ja ütlesin vaid ühe lause. Ma ei oleks iial arvanud, et mul õnnestub teda nutmas näha. (Ja kuigi ma arvasin, et ma kunagi ka ei ütle talle, et ma nägin, siis omatigi näed- ütlesin) Ma tean, et arvatavasti tegi tema jaoks ka väga raskeks see, et ma olin väga vaikne ja kehakeel oli kõik, mida ta lugeda sai- siiski tol hetkel kõlasid tema suust vaid pigem tema enda mõtted, mis ta arvas, et mina mõtlen.

See tüdruk on lihtsalt üks siiramaid, keda ma tean. Tema kehakeel väljendab alati seda, mida ta mõtleb. Kui ta saab hea uudise, siis ta hakkab alati üles-alla hüppama ja plaksutama. Kui ta saab halva uudise, siis paneb ta käed näo ette ja ütleb"oi, ei!" Ja kui ta tegeleb millegi asjalikuga, siis ta liigutused on alati väga automaatsed ja puhtad.

Ja neid näiteid on lõputult.

Miks ma seda räägin?

Aga jälgige vahel oma sõpru. Kui neil on naeratus huulil, kas siis ka terve keha naeratab? Mida nad teevad, kui nad on närvis? Kuidas nad käituvad, kui teie nende juures olete? Võib-olla oskate ka ühel päeval märgata, et kellegi kehakeel saadab teile just neid sõnumeid, mida ka teie neile saadate?

Aga samas, olge valmis ka selleks, et vahel te eksite, kuid inimesed- risk on seda väärt!

Ja nüüd see video, mis me tegime Rumeenias- Body Language. Peamine ideeline ja lavastuslik pool minult ja kaameratöö Helderilt ning näitlejatöö peamiselt teistelt.

Seletus- mees ja naine üksteist märgates tavaliselt muudavad oma kehahoiakut(jälgige vahel rannas). Kui pildile ilmub huvitav meesterahvas, siis naise kehalise käitumises muutub üht ja teist.

Lõpututvustus- erinevaid elemente kasutades anda edasi erinevaid stereotüüpe. Ja noh, see on vaid stereotüüp, see pole mina! Kuigi, ega ei eita, vahel võib mõne inimesega ülemeelikuks ka minna:P

Aga vaadake siis juba ise- http://www.youtube.com/watch?v=5HHIWS2w3l4

Väga otsene sõnum

2008-07-01T13:30:00.000+03:00

-Kurat s(S)ind võtku-!

-hapnik-

2008-06-28T13:14:00.000+03:00

Tervislik seisund hetkel- unine ja väsinud. Miks? Kel 02.00 näen mõmmit endale kurbade silmadega otsa vaatamas ja lootmas, et saan aru, et kutsa tahab õue. Ja ma pole loomapiinaja, seega. Kell 05.00 hommikul. Karjumine. Abitus. Kurbus.Deja Vu.Äratundmine.Kell 08.00 hommikul. Pingeline mõttetegevus. Hapniku intensiivne kasutamine, mille tagajärjel satub aju hapniku puuduse kätte.Kroonilise nohu tõttu pole ma võimeline ajule piisavalt hapnikku tagama. Tagajärg= haigutamine, väsimus, mõtete tühjus, tüdimus, loobumissoov.
Plaan tänaseks- minna Tallinnasse ja puhata?Jah, hea plaan.
Aga tähtsaim küsimus üldse?Mida ma tahan teha pärast esmaspäeva?Mida ma tahan teha ja kus olla need 10 päeva?Mul on kaks päeva aega, et vastus välja mõelda
Aga väljas paistab päike. Helina on Slovakkias ja terve maja on minu päralt ja vanaema maasikad maitsesid väga hästi.

Rumeenia 20-26 juuni 2008

2008-06-27T22:25:00.003+03:00

Mis ja miks?

Koolituskursus "Pump your project"

Koolitussarja eesmärk on anda osalejatele mitmekülgseid teadmisi Youth-programmist, projekti koostamisest ja juhtimisest, harjutada meeskonnatööd ja vahetut rahvusvahelist koostööd.

Koolitused toimusid alljärgnevalt:
1. 19-25.04.2007 seminar Saksamaal (Luetjensee) - 5 päeva(Astrid, Tiina, Egle)
2. mai-novemebr 2007 iseseisev töö
3. 10-14.01. 2008 vaheanalüüs Maltal - 4 päeva(Astrid)
4. 20-26. 06 2008 järelseminar Rumeenias - 6 päeva(Astrid, Tiina, Joao)

Osalevad riigid: Saksamaa, Itaalia, Belgia, Malta, Rumeenia, Eesti, Portugal, Ungari, Rumeenia ja Läti.

Rumeenia

hämmastav kogemus oli näha itaallasi jalgpalli vaatamas, kui nende oma meeskond mängib. Neil on omad laulud ja hüüded paljudeks erinevateks olukordadeks. Nad on tõesti väga emotsionaalsed ja nende kehakeel on väga paljuütlev. Nauditav vaatepilt igatahes!
tõesti on väga kahju, et Eestis mägesid pole
ma ei oska aeglast tantsu, aga mul on potentsiaali
rumeenias on supikultuur- nii lõunaks kui õhtuks-ilma ei saa
conflict managment on väga keeruline teema
et vahel teisi aidata ja olla enda vastu aus, peab vahel selja keerama ja südame külmaks tegema
Nüüd on Lara ja Helder päriselt inimesed, kelle kohta ütlen julgelt "sõber"
alkohol ei pruugi olla vajalik(rahvusvahelises seltskonnas)et pidutseda hommikuni
pokker
multimeedia ja body language (varsti tuleb ka selle kohta video ning kehakeele kohta võib varsti ka postitust oodata)
Transilvaanias on ikkagi ligi 60% ungarlased, mitte rumeenlased- peamine asjaajmine ka ungari keeles
kultuuri ja keel erineb ka piirkonniti väga palju- kohalik folktants= muljetavaldav

Tee koju 29,5 tundi:

Georgheni- Bucharest= rong 7,5 tundi

Bucharest- Otopeni lennujaam= takso 0,5 tundi

Ootamine lennujaamas= 7 tundi

Otopeni-Praha= lennuk 2 tundi

Ootamine lennujaamas= 4 tundi

Praha- Tallinn=lennuk 2 tundi

Tallinn- Tartu= buss 3 tundi

kohvi raekojaplatsil ja võileib murul= 3 tundi

Tartu- Paalimäe = buss 0,5 tundi

Algus 25.05 kell 16.00 ja lõpp 26.06 kell 21.30= 29, 5 tundi teed koju= unustamatu kogemus

Kokkuvõte: Reis oli väga lõbus, väljakutsuv, mõtlemiseks aega andev, erialaselt väga produktiivne ja tõesti unustamatu. Olen jälle 6 päeva vanem.

Rohkem infot projekti kohta:

Meie veeb- http://pyp.kjr-stormarn.de/dokuwiki/doku.php/

Video, mis avaldati kohalikes uudistes(kahjuks küll peamiselt ikkagi ungari keeles):

http://www.youtube.com/watch?v=xPiV5ptmge4

"Kiri Marilt" ja "Valge jääkaru bluus"

2008-06-27T19:06:00.003+03:00

"Kiri Marilt"

Aasta oli 2002. Ja nüüd olen ma Mari. Ei uskunud, et ma võiksin kunagi Mari olla. Kõik asjad juhtuvad vahel nii kiiresti ja ootamatult. 6 aastat on pikk aeg, et lasta lihtsalt sel minna, kuid võibolla oli see juba kadunud. Inimesed muutuvad, muutuvad kiiresti- nagu ka need , kes on meie kõrval. Ka haiget saavad teha vaid need, kellest hoolime. Nii et iga kord kui keegi teeb haiget, siis tea, et Sa hoolid sellest inimesest. Kuulike ei kõlise enam minu kotis ja karp on arvatavasti suletud. Ja see album, mis jääbki lõpust tühjaks. Mul oli väga valus, seega hoolisin väga. Milliste mälestuste hulk ja millised jagatud unistused ja elud. Ma olin olemas, oleks olnud veel, ja ma ei mõelnud seda nii. Mõned valesti öeldud ja mõistetud laused- see oli kõik ja ma ei saanud isegi võimalust.
Süüdistan?-ei-Vihkan?-kindlasti mitte-Soovin uut võimalust?- selleks on hilja-
Kuid parimad mälestused jäävad, kallistan ja usun, et kord kohtume veel- koos naeratustega.
Ole tubli ja edu Sulle Su ettevõtmistes!

"Valge Jääkaru Bluus"

Mõtted. Palju. Aasta oli 2003. Siis oli suvi ja reisi lõpp äikese all. Ütlesin "parem mitte", kahetsesin 3 aastat ja nüüd usun, et tegin õigesti. Aasta oli 2008. Siis oli reisi lõpp kohvi ja päikesega. Ütlesin "parem mitte", kuid ei saa lubada endale luksust, et kahetseda järgmised 3 aastat. 3 kuud- seda võib. Kas saan hakkama?- elu näitab?Kas teen lollusi?-kindlasti.

Kes on Valge Jääkaru?

Külmal maal elav loom, kes tegutseb selleks, et ellu jääda. Ratsionaalselt arutledes kalkuleerida palju on vaja kalu päevas püüda ja mis on lühim tee jäävaba veeni. Kristalsete jää-vee värvi silmadega ohtlik loom, kes kaugustes tegeleb oma asjadega. Lähedale sattudes võtad vastutuse oma elu eest endale. Loom, kes ei mõista liblikat?Loom, kes pole liblikat varem näinud?Loom, kes ei usu, et ükski liblikas võiks elada kauem kui üks päev.
Loom, kelle valge karv on kohati pimestav ja kutsuvalt soe. Loom, kelle kõrval tunned turvalisust ja autoriteeti. Loom, kes võiks aidata liblikal ellu jääda?Jääkaru kuuleb tuult, liblikas tunnetab seda.

Miks Bluus?

Mälestused. Mälestused naeratustest ja naljadest. Mälestused soojusest, keevast verest. Mälestused elamisest. Mälestused mälestustest. Õnn, isegi üürike, võib toita inimhinge terve kuu. Kuid laulud valime me ise. Mina lasin Sinul valida- Sa valisid Bluusi. Pärast tantsu, kui laul lõppes- jäi muusika vait.

Szabadsag, szerelem!
E kettö kell nekem.
Szerelmemert fölaldozom
Az eletet,
Szabadsagert fölaldozom
Serelmemet.

- Petöfi Sandor-

"Risk"

2008-06-27T17:02:00.003+03:00

"Risk" on mäng, mida mängivad julged ja rumalad. Julged teadlikult, rumalad teadmatusest. Sa riskid ja ei kaota, Sa riskid ja ei kaota, mis loomulikult ei tähenda, et Sa võidad- ei, seda mitte- Sa õpid, arened ja riskid uuesti.
Inimene veeretab täringut teadmata, mitu silma ta saab. Külma närviga, tihti mõtlemata, et tõenäosus on vaid 1/6. Ka kõige ebatõenäolisem sündmus juhtub millalgi, kusagil- miks mitte praegu ja Sinuga?
Mida Sa võid kaotada?Aega? Võimalusi?
Mida paremat Sa oleksid teinud?Kas Sa ikka oleksid seda teinud?
Ja kui palju võimalusi Sa lased mööda juba seda postitust lugedes?
Seega- miks mitte?

Miks?Millest?Nimi?

2008-06-27T14:16:00.000+03:00

Miks ma kirjutan seda blogi?

eneseväljendusvajadus
oma mõtete lugemine ja talletamine
konkreetsed sõnumid konkreetsetele inimestele

Millest ma kirjutan?

reisimine
tähelepanekud
mõtted
juhtumised minu elus
inimesed

Selle blogi postitused võivad tunduda kohati väga absurdsed, segased, eelarvamuslikud. Palju tuleb postitusi , mis on mõeldud vaid üksikutele inimestele arusaamiseks, tihti vaid ka minule endale- et ma näeks, mida ma mõtlen. Vahel polegi postitustel mõtet. Lihtsalt, mida "sulg" toob.

Miks avalik?Aga miks mitte?Loeb see, kes tahab. Kes ei taha- see ärgu lugegu.

Miks selline nimi?

Eesmärk: elada nii, et saabub aeg, mil purunevate hetkede hirm kaob me elust.

Enamasti kasutavad Piibli autorid heebreakeelset sõna ruah (tuul või hingus), kõneldes Jumala salapärasest, võimsast ja eluandvast kohalolust loodud maailmas ning Tema tegevusest valitud rahva seas. Hilisemates kirjutistes kujuneb heebreakeelses pühakirjas välja arusaam Jahve vaimust isikulises mõttes - kes juhendab ja õpetab.