Positiivsuse lainetel

Tahtsin selle sisskenade kirjutada juba eile õhtul , aga mõtlesin, et äkki targem ikka hommikul. Eile oli selline tavalisesorti pave. Läksin hommikul tööle, siis koju ja tegin süüa- spagetid sibula, paparika ja munaga. Päris hea sai ei kurda.

Siis läksin linna peale endale ESN kaarti tegema ja hüppasime Stammtichi ajaks ka Propellerist läbi. Algus oli veidi igav, aga Liis oli ka seal ja päris tore oli temaga rääkida ja siis kui ma avastasin et enamus seltskonda oli juba ära läinud hakkasin ka koju minema- kell oli siis 11. Muidugi läks mul kojuminekuga kuskil 20 minutit, sest Tibor ja Peter otsustasid, et nad väga tahavad teada, mis tööd ma teen ja rääkisime palju ungari keelest jne. See oli tegelikult väga huvitav. Siis olin oma võtme koju unustanud ja pidin Kai-le helistama , et ta ukse mulle lahti teeks. Siis rääkisime Kai-ga tund aega teemadel inimeste manipuleerimine, psühholoogia ja ta on ikka hull science fiction fan. Ja muidugi sain ma teada, et tal on Battlestar Galactica KÕIK hooajad:D ehhe…. Täna on meil filmiõhtu jälle- vaatame filmi Moon, mis paistab isegi päris hea- väga palju viiteid Odysseia 2001- le.

Aga mida ma öelda tahan- seda on väga raske kirjeldada. Olen nüüd siin olnud juba kaks kuud ja olen ennem palju reisimas käinud ja reisimisega on alati selline tunne, et see on paus Su elust. Hetk asjade üle järele mõelda ja siis tagasi tulla ja eluga edasi minna. Kuid mul pole enam seda tunnet. Ma tunnen, et ma lähen oma eluga edasi juba praegu. Iga pave tunnen ma ennast ühe kindlamana ja eelkõige vabana ja sellest tulenevalt ka õnnelikumana. Ma tõesti liigun oma eluga edasi, mu mõtted liiguvad edasi.

Ma hakkan juba mõistma, mida ma järgnevate aastatega tahan teha ning praegu tüürib kõik sinnapoole, et ma ei lähe sügisest magistrisse- suuresti öökulli ja womentori mõjul. Tahan ennast veel 2 aastat täiendada ja siis minna magistrisse ja kindlasti mitte Eestis, arvatavasti ka mitte UK. Brüssel? Austria? Kus iganes??

Muidugi, kahe aastaga võib veel kõik juhtuda- võib-olla esimene väike Astrid kuskil? See oleks isegi päris tore:D:) Igatahes ootan ma väga tulevikku ja ka veebruari, et saaksin kõik, mis ma siin olen õppinud ja omandanud rakendusse panna:) Sellest tulevad ühed ilusad jõulud ma ütlen ja parimaid aastalõppe minu elus ja järgmine aasta…

Eile vestlesin helinaga ja ma nii väga tahaks tegelikult , et ta näeks, mida mina näen ja tunneks , mida mina tunnen- ta oleks nii uhke ja õnnelik minu üle ja saaks osa sellest rõõmust:) Nagu ma ise olen enda üle:)

Nädalavahetus

Filmiõhtu - Valküür(meeldis)

Puhkamine

Lõuna Dominika ja Martinaga ja 10 teist inimest.- rootsi laud- jeerum

Skype koosolek 2 tundi- väsitav, huvitav ja edasiviiv.

Kõne vanaemale ja vanaisale

Valutavad lihased reedesest trennist...

palju malet Meritiga.

Jooksvalt tore ja lõbus meeleolu.

on ahv.

Emotsioonikaid mõtteid

Teate kallikesed,

See erasmuse asi on kohati väga keeruline. Juba selle kahe kuuga olen ma nii nii palju läbi elanud ja enda kohta teda saanud. See pole enam 10 päeva kui Sa saad oma mõtted selgeks mõelda ja midagi muuta. See on kaks kuud, kus Sa näed ja tunned ennast täiesti võõras keskkonnas. Ma olen siin ka ikka käinud üles ja alla ja siis jälle üles ja alla. Uus töökoht, uute inimestega tutvumine, uus keel, uus kultuur, uus olukord- olukord, kus tulevad pinnale kõik need erinevad ebakindlused ja kahtlused, millega ma pole pidanud eestis tegelema, sest mul oli töö ja sõbrad ja kõik muu. Aga siin mul pole midagi, ma pidin alustama peaaegu nullist. See kogemus on tõesti suhteliselt hindamatu olnud.

Eile käisin Javieri sünnipäeva peol. Kaks eelnevat päeva olin onud sellises kahtlases kurjas ja küünilises tujus, millest täna pole enam raasugi alles. Juba siis ei olnud, kui ma eile õhtul koju jalutasin.

Olen saanud siit julgust, usku endasse, teadmise sellest, kes on arvatavasti need, kes jäävad ja kes lähevad. Kinnituse selle kohta kuivõrd ma oma perekonda ikka armastan ja kui väga nende armastus mind iga jumala hommik õnnelikuks ja rõõmsaks teeb.

Arusaamise kuivõrd palju ebakindlusi mul enda kohta on alati ikka olnud ja kuidas nad nagu liivalossid mere hajuvad koos kõige selle südamevaluga.

Kindluse, et professionaalse poole pealt olen ma valinud just selle, mida ma näen , et suudan iga päev ikka sama suure innuga tegeleda nagu eile. Minu lastekas koos minu lastekaperega ootab mind veebruaris ja Womentor jääb samuti alles.

Ma ei karda võtta, teha, mida ma tahan; ma ei karda olla KÕIK see, kes ma olen; ma ei karda öelda, mis ma mõtlen.

Ja kõige selle üle olen ma õnnelik, ja pikk tee on veel ees, kuid piisavalt pikk tee on juba käidud selleks, et ma ei saaks enam tagasi minnaJ

töö, kotletid, prantsuse keel ja sõbrad:)

Tänane päev oli siukene tavaline ja tsill, nagu nad ikka mul siin on:)

Hommikul läksin tööle- olin väga asjalik, saatsin jälle kirju, kirjutasin asju, mõtlesin projektide peale jne.

Gerlindega tegime täna pikema lõuna- rääkisime tüdrukute olukorras maailmas, tulevikust ja väga huvitavatel teistel teemadel- see oli väga vaimutoitev tegevus.

4 paiku läksin koju ja siis pakkisin oma staffi kaasa ja läksin kuskil 5 paiku Fishi juurde- tegime kartuleid ja kotlette ja sõime ja siis hakkas ta mulle üht prantsuse keelset laulu õpetama, mis oligi õhtu eesmärk põhimõtteliselt :D see oli suht koomiline. Kokku võib selle vast võtta selle videoga, mis ta mulle lõpus näitas-

http://www.youtube.com/watch?v=Yxp3aybeQIs

Eks otsustage siis kuidas mul läks:D

8 paiku jõudsin kodumaale, mässasin veidi ja siis rääkisin tunni ja 4 minutit Xomiga telefonis. Nii äge ikka , et ma saan lauatelefonile skypega tasuta helistada- me like!

Jutuajamine oli väga vahva, tund möödus täiesti märkamatult ja naerda sai ka palju. Ohh, rääkida inimestega on ikka mida muud kui MSNis suhelda või skräppida- miski ei asenda seda pärisasja ikka, ja tunne on ka hiljem teistsugune- ja tulevikuplaane sai ka tehtud. Jõulud tulevad imelised:)

Aga 10 minuti pärast tudule!

Mida teha Sinise Esmaspäevaga?

Täna oli astridil Sinine Esmaspäev.

Läksin tööle- connection oli aga internetti ei saanud- mässasin 20 minutit et netti saada- ja sain tööl niigi ainult tund aega olla, sest pidin kooli minema.

Jäin Dominikaga kohtumisele pool tundi hiljaks.

Läksime mind registreerima aeroobikaks ja maksma , kuis siis tuli välja , et see pole võimalik ja aeroobikatädi peab mind ise registreerima.

Läksin oma Unigrazcardi tegema ja siis sel noormehel ei töötanud printer ja lõpuks teatas ka, et mul on maksmata, aga mul oli makstud! Ja siis ta helistas ja siis me ootasime ja õnneks sai see korda , aga bürokraatiat kui palju! (vähemalt oli ta suht nunnu;))

Seejärel läksime Mensasse, et mulle hommikuks võileiba osta, kuid siis tuli välja , et võileiva osakond oli täna kinni!!!! Vabsee!!!!

Seejärel läksime Dominikaga saksa keelde ja tahtsin seal endale automaadist kohvi võtta ja seal seisis silt- piima ei ole ja suhkrut ka mitte ja siis lendas mu kott keset põrandat lihtsalt laiali!!!!

Ohh jeesus...

Siis pärast saksa keelt läksime dominikaga mind linna registreerima, sest sa pead seda tegema 3 päeva pärast saabumist:D ehhe jah, kaks kuud hiljem on kah vast ok. aga siis avastasime , et mul pole passi kaasas.

Siis sai karikas täis:)

Läksime Dominikaga poodi , ostsime hõõgveini(mis maksis ainult 1,29) ja läksime minu juurde ja hakkasime seda nautima:) Seejärel sai meil juba väga plaju nalja Özge sp planeerimise ja poola keele õppimisega!

Läksime siis uuesti proovima mind registreerida, see läks juba libedalt, sain oma saksa keele oskustega asjad isegi aetud. tulin sealt putkast välja ja Dominika teatas, et kõik nakatusid meie lõbusast tujust ja tahavad meiega linnas kokku saada, ja siis me läksimegi linna peale jalutama ja võtsime baaris ühed õlled.

Vahva lõpp Sinisele Esmaspäevale!

väljasõit ja halloween

Reede oli väga tore päev. Sain lõpuks ometi linnast välja! Sõitsime tunnikese ühe Gerlinde sõbra juurde, kel on maakohas maja. Seda ei anna kirjeldada, kuidas Graz väljaspool linna välja näeb, eks pildid annavad natukene edasi. Sellises kohas võiks ikka elada küll. Nüüd olen ma kindel , et mul peab olema tulevikus maakodu ja kindlasti peab ka olema loomad, muidu lähen lihtsalt hulluks. Seal oli kaks kassi ka, kes lihtsalt oli rõõm silmadele. Igatsen oma Mikit ja Mõmmit kohutavalt lihtsalt.

Istusime , sõime, rääkisime juttu(nemad väga palju ka saksa keeles!) ja käisime ka jalutamas. Natukene aega lihtsalt istusin ja olin. Sa tundsid nagu saad hingata jälle- järjekordselt seletamatu tunne. Selline seletamatu kergus ja kodutunne, et Sa ei pea iga hetk vaatama , et Sa kuskile alla ei jääks ja see looduse ilu lihtsalt täidab Su vaimu ja hinge ja Sa tunned vaid ennast osana millestki ürgsest. See oli lihtsalt nii hea tunne!

Pärast seda sõitsime koju ja aeroobika jäi küll ära, aga siis läksime õhele ärasaatmise peole, kus ma sattusin juhuslikult Liisiga kokku- see Eesti tüdruk siin Grazis!!!! See oli vahva kokkusattumus, pidu oli tore:)

Laupäeval magasin kaua ja nautisin seda, et korter oli minu päralt, sest Kai oli kuskil pereüritusel. Kella 6 paiku tulid tüdrukud minu juurde- Martina, Dominika, Orsi ja Nicole. Tegime ettevalmistusi halloweeniks ja laulsime karaoket- sellest jääb alatiseks see naljakas vide ka:D Meil oli väga lõbus, ja suundusime edasi peole. Pidu oli selline keskpärane ja ei miskit erilist- jõudsin juba kenasti kell 1 koju ja vaatasin lihtsalt 2 tundi filme. Samas, ses õhtus oli ka midagi- Benjamin on tagasi ja see oli naljakas kuidas ta Dominikal palus ära minna , et ta saaks minuga omavahel rääkida. Ma olen selle jutuajamise üle igatahes väga uhke, ma olen suureks kasvamas vist:)

Pühapäeval olin samuti kaua voodis:D:D tüdrukud tulid kella 6 paiku oma asjadele järele ja tegime väikese kohvi ja rääkisime peomuljeid ja inimestest ja sellest , kuidas Miruna kirjutas Dominika käevarrele Ich liebe dich..ehhe..tegelt miitte, ta kirjutas ich liebe dick...aga dominika sai sellest hiljem teada:D mängi veel saksa keelega eksju. Saime järjekordselt naerda- mulle need tüdrukud meeldivad:)